Paljud seksuaalvägivalla ohvrid tunnevad juhtunu pärast suurt piinlikkust. Nad võivad isegi pidada ennast selle eest vastutavaks. Näiteks Karenit, kes praegu on 19-aastane, kuritarvitati seksuaalselt vanuses 6–13. Ta räägib: „Kõige hullem on süütunne. Mõtlen endamisi, et kuidas ma ometi lubasin sellel nii kaua kesta!”

 Kui sina tunned oma olukorras samamoodi, siis mõtle järgnevale.

•   Lapsed pole seksiks valmis ei füüsiliselt ega emotsionaalselt. Nad ei tea, mida see endast kujutab, ning seetõttu pole neil kuidagi võimalik sellega teadlikult nõustuda. See tähendab, et lapse kuritarvitamine pole lapse süü.

•   Lapsed üldiselt usaldavad täiskasvanuid ega näe läbi paheliste inimeste taktikaid ning see teeb lapse kergesti haavatavaks. „Kuritarvitajad on väga head petturid ja lastest pole nende kavalatele manipulatsioonidele vastast,” räägib raamat „The Right to Innocence”.

•   Laps võib kuritarvitamise ajal tunda seksuaalset erutust. Kui nii on juhtunud sinuga, siis tea, et see oli vaid su keha automaatne reaktsioon teatud puudutustele. See ei tähenda, et sa nõustusid sellega teadlikult või et sul oleks selles asjas mingitki süüd.

 Soovitus. Mõtle mõnele tuttavale lapsele, kes on praegu sama vana, kui sina siis, kui sind kuritarvitati. Küsi endalt: „Kui seda last kuritarvitataks, kas ma peaksin teda vastutavaks?”

 Karen mõtles sellele, kui ta hoidis kolme last, kellest üks hakkas saama kuueseks — sama vanaks kui Karen, kui teda kuritarvitama hakati. Karen räägib: „Ma mõistsin, kui haavatav laps sellises vanuses tegelikult on, ja kui haavatav mina sellises vanuses olin.”

 Tõsiasi. Vastutust sinu kuritarvitamise eest kannab kurjategija. Piibel ütleb: „Jumalatu kurjus toob häda üksnes talle endale.” (Hesekiel 18:20.)

 Kuritarvitamisest rääkimine mõne täiskasvanuga, keda sa usaldad, võib tuua sulle kergendust. Piibel ütleb: „Tõeline sõber armastab igal ajal, ta on vend, kellele hädas võib loota.” (Õpetussõnad 17:17.)

 Muidugi mõista võid sa tunda, et juhtunust mitte rääkimine on teatud mõttes isegi turvalisem. Võib-olla oled ümbritsenud end vaikusemüüriga, et mitte uuesti haiget saada. Ent arvesta sellega, et vaikusemüür, mis kaitseb sind haigetsaamise eest, takistab sul ka abi leida.

 Noor naine nimega Janet koges, et oma kuritarvitamisest rääkimine tõi talle suurt kergendust. „Mind kuritarvitas üks inimene, keda ma tundsin ja usaldasin, kui olin veel väga noor, ning ma hoidsin aastaid seda enda teada,” jutustab ta. „Kuid kord suutsin rääkida sellest oma emale ja mul võeti otsekui suur koorem õlgadelt.”

 Tagasi vaadates Janet mõistab, miks mõned ei soovi sellest rääkida. Ta ütleb: „Kuritarvitamine on äärmiselt piinlik teema. Kuid mulle mõjus selle valuga elamine väga rängalt. Oli hea, et ma sellest rääkimist enam rohkem edasi ei lükanud.”

 Kui oled kogenud seksuaalvägivalda, võib sul selle tagajärjel olla endast kujunenud väär pilt. Näiteks võid arvata, et oled rikutud ja väärtusetu või et sa kõlbad vaid teistele seksuaalse rahulduse pakkumiseks. Sul on aga võimalik säärastest valemõtetest üle saada ja terveneda. (Koguja 3:3.) Mis võib sind aidata?

 Uuri Piiblit. Piiblis on Jumala mõtted, mis on „nii vägevad, et suudavad purustada kindlusi”, nagu näiteks valemõtteid oma väärtusetusest. (2. Korintlastele 10:4, 5.) Loe järgmisi kirjakohti ja mõtiskle nende üle: Jesaja 41:10; Jeremija 31:3; Malaki 3:16, 17; Luuka 12:6, 7; 1. Johannese 3:19, 20.

 Palve. Kui väärtusetuse- või süütunne sind enda alla matab, siis palveta ja „heida oma koorem Jehoova peale”. (Laul 55:22.) Sa ei ole kunagi üksi!

 Kogudusevanemad. Neid kristlikke mehi on õpetatud olema „otsekui varjupaik tuule eest, justkui ulualune vihmavalingu ajal”. (Jesaja 32:2.) Nad võivad aidata sul suhtuda endasse tasakaalukalt ja eluga edasi liikuda.

 Hea seltskond. Jälgi koguduses mehi ja naisi, kelle elu on kooskõlas kristlike põhimõtetega. Pane tähele, kuidas nad üksteist kohtlevad. Aja jooksul sa mõistad, et sugugi mitte kõik inimesed ei kasuta oma mõjuvõimu nende kuritarvitamiseks, keda nad väidavad end armastavat.

 Noor naine nimega Tanya on mõistnud seda olulist tõde. Juba päris väikse lapsena kohtlesid paljud mehed teda kui seksuaalobjekti. „Mind ümbritsesid vaid sellised mehed, kes mulle haiget tegid,” sõnab ta. Aja jooksul Tanya aga mõistis, et on ka selliseid mehi, kelle armastus on ehtne. Kuidas ta selle arusaamani jõudis?

 Tanya seisukoht muutus, kui ta suhtles koguduses ühe tubli abielupaariga. Ta jutustab: „Ma nägin selle mehe tegudest, et mitte kõik mehed pole vägivaldsed. See abielumees kaitses oma naist, just nii nagu Jumal on kavandanud.” a (Efeslastele 5:28, 29.)