Varem või hiljem tuleb su lapsel ebaõnnestumiste ja tagasilöökidega rinda pista. Kuidas sa saaksid aidata tal neist olukordadest edukalt välja tulla?

•  Mida oleks hea teada

•  Mida sa saad teha

 Ebaõnnestumised on elu osa. Piibel möönab, et me kõik eksime tihti. (Jaakobuse 3:2.) Lapsed kaasa arvatud. Siiski võib tagasilöökides olla midagi positiivset. Need annavad lapsele võimaluse arendada visadust. See omadus ei pruugi alati olla kaasasündinud, aga seda on võimalik arendada. „Oleme abikaasaga märganud, et parem on lasta lastel ebaõnnestumisest midagi õppida, kui teha nägu, et seda ei juhtunudki,” ütleb pereema Laura. „Nad võivad õppida, kuidas taluda selliseid olukordi, kus asjad ei lähe just nii, nagu nad tahavad.”

 Paljud lapsed ei oska ebaõnnestumistega toime tulla. Mõned lapsed pole õppinud seda sellepärast, et vanemad ei õpeta neid tegude eest vastutama. Näiteks kui laps saab halva hinde, süüdistavad nad automaatselt õpetajat. Või kui lapsel tekib konflikt sõbraga, süüdistavad nad automaatselt sõpra.

 Kuidas aga saavad lapsed õppida oma vigade eest vastutama, kui vanemad ei lase neil kogeda oma tegude tagajärgi?

•   Õpeta lapsele, et tema tegudel on tagajärjed.

   Piibel ütleb: „Mida inimene külvab, seda ta ka lõikab.” (Galaatlastele 6:7.)

   Igal teol on tagajärg. Kahju vajab korvamist. Viga vajab parandamist. Lapsed peaksid õppima, et põhjusel ja tagajärjel on seos, ja tundma kohast vastutust selle ees, mis on juhtunud. Seepärast väldi süü veeretamist kellegi teise kaela ning ära püüa leida oma lapse tegudele vabandusi. Lase lapsel hoopis kogeda teo tagajärgi, kuid arvesta seda tehes tema vanusega. Hoolitse selle eest, et laps mõistaks seost vale käitumise ja selle tagajärgede vahel.

•   Aita lapsel leida olukorrale lahendusi.

   Piibli põhimõte: „Õige võib langeda seitse korda, kuid ta tõuseb üles.” (Õpetussõnad 24:16.)

   Läbikukkumine võib teha haiget, aga see pole maailma lõpp. Aita lapsel keskenduda lahenduste leidmisele, selle asemel et näiliselt ebaõiglase olukorra pärast norutama jääda. Näiteks on su poeg saanud koolis kontrolltöös halva hinde. Sa võid aidata tal näha, et kui ta teeb otsuse edaspidi rohkem õppida ja järgmine töö paremini teha, saab ta sellest olukorrast üle olla. (Õpetussõnad 20:4.) Või näiteks on su tütar läinud tülli sõbrannaga. Sa võid aidata tal välja mõelda, mida tema saaks olukorra parandamiseks teha, olenemata sellest, kes tekkinud tülis tegelikult süüdi on. (Roomlastele 12:18; 2. Timoteosele 2:24.)

•   Õpeta lapsele alandlikkust.

   Piibli põhimõte: „Ärge arvake endast liiga palju.” (Roomlastele 12:3.)

   Rääkida lapsele kogu aeg, et ta on milleski kõige parem, pole ei realistlik ega kasulik. Iga viiemees saab aeg-ajalt ka muid hindeid. Iga medalimees ei võida iga kord spordivõistlust. Lapsed, kes suhtuvad endasse tasakaalukalt, suudavad läbikukkumiste ja tagasilöökidega paremini hakkama saada.

   Piibel ütleb, et ebaõnnestumised võivad teha meid tugevamaks ja aidata arendada vastupidavust. (Jaakobuse 1:2–4.) Seega kuigi läbikukkumine ja tagasilöögid võivad valmistada pettumust, on võimalik neisse realistlikult suhtuda.

   Visaduse, nagu ka iga teise omaduse kasvatamine lastes nõuab aega ja pingutust. See tasub aga tulevikus kuhjaga ära, kui noorest on saanud täiskasvanu, kes tuleb eluga hästi toime. „Tõenäoliselt ei langeta probleeme lahendama õppinud noor keeruliste olukordade parandamiseks ohtlikke või tormakaid otsuseid,” öeldakse ühes noortepsühholoogiat käsitlevas raamatus („Letting Go With Love and Confidence”). „Kui tema elus juhtub midagi uut ja ootamatut, siis ilmselt saab ta sellega hästi hakkama.” Visadusest on kindlasti kasu ka täiskasvanueas.

 Idee. Näita eeskuju. Pea meeles, et see, kuidas sina elus ettetulevatele pettumustele reageerid, õpetab lastele, kuidas nemadki peaksid seda tegema.