Jumal ütles need sõnad juutidele, kes elasid prohvet Jeremijaga samal ajal. Kuna nad eirasid Jehoova a õiglasi seadusi ega pannud tähele armastavat suunamist, mida ta oma prohvetite kaudu andis, ei kaitsnud Jehoova neid nende halbade tegude tagajärgede eest. (Õpetussõnad 1:24–32.)

 „Seepärast ütleb Jehoova.” Sõna „seepärast” loob seose selle salmi ja eelnevate salmide vahel. Tekstis Jeremija 11:1–10 ütleb Jehoova oma rahvale, et nad on rikkunud lepingut ehk siduvat kokkulepet, mille ta oli teinud nende esivanematega. (2. Moosese 24:7.) Selle asemel et teenida oma loojat, hakkasid juudid kummardama ebajumalaid. Niisugune usust taganemine viis igasuguste kurjade tegudeni, isegi laste ohverdamiseni. (Jeremija 7:31.)

 „Ma toon nende peale õnnetuse.” Kui piibel mainib, et Jumal teeb midagi, siis sageli see tähendab, et ta lihtsalt laseb sellel juhtuda. Kuidas oli sel korral? Kui juudid hakkasid teenima ebajumalaid ja hülgasid Jehoova targad nõuanded, tekitasid nad endale ise suuri kannatusi. Nad kaotasid ka Jehoova kaitse. Tagajärjeks oli, et võimas vaenlane, Babüloonia kuningas, suutis vallutada Jeruusalemma ja viia selle elanikud pagendusse. Ebajumalatest, kellele rahvas lootis, polnud mingit abi. (Jeremija 11:12; 25:8, 9.)

 See, et Jumal lubas oma rahval kõiki neid õnnetusi kogeda, ei näita, et ta oleks ebaõiglane või kuri. „Sest Jumalat ei saa keegi ahvatleda halba tegema ja ka tema ise ei ahvatle kedagi halba tegema,” öeldakse tekstis Jaakobuse 1:13. Algkeelne sõna b, mis tekstis Jeremija 11:11 on tõlgitud vastega „õnnetus”, kirjeldab tabavalt kannatusi, mida juudid kogesid.

 „Kui nad hüüavad mind appi, ei kuula ma neid.” Jehoova ei kuula nende palveid, kelle „käed on täis verd” või kes loodavad ebajumalatele. (Jesaja 1:15; 42:17.) Küll aga kuulab ta neid, kes siiralt oma valesid tegusid kahetsevad ja alandlikult tema juurde tagasi tulevad. (Jesaja 1:16–19; 55:6, 7.)

 Aastal 647 e.m.a valis Jehoova oma prohvetiks Jeremija. Jeremija hoiatas Juuda elanikke Jumala tulevase kohtumõistmise eest 40 aastat. Aga nad ei võtnud teda kuulda. Sel ajal panigi prohvet kirja Jeremija 11:11 sõnad. 607. aastal e.m.a, kui babüloonlased hävitasid Jeruusalemma, läks see prohvetiennustus täide. (Jeremija 6:6–8; 39:1, 2, 8, 9.)

 Jeremija raamatus on kirjas ka lootusesõnum. Jehoova ütles: „Kui 70 aastat Babülonis täis saab, ... täidan oma tõotuse tuua teid siia [juutide kodumaale] tagasi.” (Jeremija 29:10.) Jehoova täitis selle lubaduse 537. aastal e.m.a, kui meedlased ja pärslased olid vallutanud Babüloni. Jehoova lasi siis oma rahval kogu Babüloonia impeeriumist kodumaale tagasi minna ja taastada seal õige jumalateenimisviisi. (2. Ajaraamat 36:22, 23; Jeremija 29:14.)

 Vaata lühikest videot, et saada ülevaade Jeremija raamatust.