Tõeline sõber on usaldusväärne. Ta on hooliv ja ustav nagu vend või õde ja seda eriti siis, kui teisel on raske aeg.

 „Tõeline sõber armastab igal ajal.” Seda fraasi võib tõlkida ka „sõbrad osutavad alati armastust”. Algtekstis esinev heebreakeelne sõna, mida tõlgitakse vastega „armastama”, ei hõlma ainult sooje tundeid. See tähistab omakasupüüdmatut armastust, mis väljendub tegudes. (1. Korintlastele 13:4–7.) Kui sõprade vahel on selline armastus, jäävad nad teineteise kõrvale isegi siis, kui neil on elumuresid või nende vahel tekib arusaamatusi. Nad on hea meelega valmis ka andestama. (Õpetussõnad 10:12.) Ja tõeline sõber ei muutu kadedaks, kui teisel läheb hästi, vaid rõõmustab koos temaga. (Roomlastele 12:15.)

 „Tõeline sõber ... on vend, kellele hädas võib loota.” Vendade vahel on tihtipeale eriliselt lähedased suhted. Kui me teeme kõik, mis suudame, et aidata oma sõpra, kes on sattunud raskustesse, siis oleme tema jaoks justkui vend või õde. Tänu sellele hakkab sõber meid veelgi enam hindama ja sõprus muutub üha tugevamaks.

 Õpetussõnade raamat on täis lühikesi mõtlemapanevaid tarkuseteri. Suurema osa neist pani kirja kuningas Saalomon. Ta kasutas heebrea luulele omast stiili, mida ei iseloomusta riimuvad sõnad, vaid mõtteriim ja vastandamine. Mõtteriimi puhul kordab teine rida esimese rea mõtet teiste sõnadega ehk laiendab ja selgitab seda. Õpetussõnad 17:17 on selle kohta hea näide. Näide vastandamisest on tekstis Õpetussõnad 18:24: „On sõbramehi, kes on valmis üksteist maha lööma, aga mõni sõber on lähedasem kui vend.”

 Kui Saalomon teksti Õpetussõnad 17:17 sõnad kirja pani, võis ta mõelda oma isa Taaveti sõprusele kuningas Sauli poja Joonataniga. (1. Saamueli 13:16; 18:1; 19:1–3; 20:30–34, 41, 42; 23:16–18.) Kuigi nad polnud sugulased, olid nad lähedasemad kui vennad. Joonatan oli oma noore sõbra pärast valmis isegi eluga riskima. a

 Vaata lühikest videot, et saada ülevaade Õpetussõnade raamatust.