„Sest „igaüks, kes hüüab appi Jehoova nime, päästetakse”.” (Roomlastele 10:13, „Piibel. Uue maailma tõlge”, 2014.)

 „Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.” (Roomlastele 10:13, 1997. a tõlge.)

 Jumal on erapooletu ja pakub kõigile võimalust saada pääste ja igavene elu. See ei sõltu meie rahvusest, rassist või ühiskondlikust positsioonist. Meil omalt poolt on vaja aga hüüda appi nime Jehoova, mis on kõigekõrgema Jumala isikunimi. a (Laul 83:18.)

 Piibli väljend „Jehoova nime appi hüüdma” sisaldab midagi rohkemat, kui vaid Jehoova nime teadmist ja kasutamist. (Laul 116:12–14.) See tähendab ka Jumala usaldamist ja temalt abi otsimist. (Laul 20:7; 99:6.)

 Jeesusele oli Jumala nimi väga oluline. Jeesus alustas meieisapalvet sõnadega: „Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi!” (Matteuse 6:9, 1997. a tõlge.) Samuti ütles Jeesus, et igavese elu saamiseks tuleb meil õppida tundma seda nime kandvat isikut, teda kuulda võtta ja armastada. (Johannese 17:3, 6, 26.)

 Miks võib öelda, et Jehoova on Issand, kellest räägitakse 1997. aasta piiblitõlkes Roomlastele 10:13? Sest see on tsitaat piiblisalmist Joel 2:32, ja seal on heebrea algtekstis b „Issand” asemel Jehoova.

 Roomlastele 10. peatükk näitab, et inimese head suhted Jehoovaga sõltuvad tema usust Jeesus Kristusesse. (Roomlastele 10:9.) Seda mõtet toetavad seal mitu vana testamendi tsitaati. Inimene saab näidata oma usku, kui ta kuulutab päästesõnumit. Tänu sellele saavad teised võimaluse kasvatada usku, mis viib päästeni. (Roomlastele 10:10, 14, 15, 17.)