„Patt annab palgaks surma, kuid Jumal annab kingiks igavese elu meie isanda Kristus Jeesuse kaudu.” (Roomlastele 6:23, „Piibel. Uue maailma tõlge”, 2014.)

 „Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.” (Roomlastele 6:23, 1997. a tõlge.)

 Inimesed surevad sellepärast, et nad on patused. Kuid neile, kes jäävad Jumalale ustavaks, annab ta kingiks igavese elu.

 „Patu palk on surm.” Kõik inimesed on juba sünnist saati ebatäiuslikud ja seetõttu on neil kalduvus patustada. a (Laul 51:5; Koguja 7:20.) Päritud patu tõttu on vananemine ja surm vältimatu. (Roomlastele 5:12.)

 Selle mõtte illustreerimiseks võrdleb Paulus pattu tööandjaga. Nii nagu tööandja maksab töötajale kindlaksmääratud tasu, nii on iga ebatäiusliku inimese palgaks surm.

 Samuti ütleb Paulus: „Sellele, kes on surnud, on patud andeks antud.” (Roomlastele 6:7.) See tähendab, et surmaga inimese patud kustutatakse, need on talle andeks antud, ta on nendest nii-öelda vabastatud. Sellepärast pole ka loogiline arvata, et surnud kusagil oma pattude eest karistust kannavad. Tegelikult ütleb piibel selgelt, et surnud ei tea, tunne ega tee midagi. (Koguja 9:5.)

 „Jumal annab kingiks igavese elu meie isanda Kristus Jeesuse kaudu.” Kui patt annab palgaks surma, siis Jumal annab kingiks igavese elu. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „kink” võib tõlkida ka „helde and”, „ärateenimata and”. Ükski ebatäiuslik inimene ei saaks kuidagi päästet või igavest elu välja teenida. (Laul 49:7, 8.) Kuid neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse, teeb Jumal meeleldi sellise hindamatu kingituse. (Johannese 3:16; Roomlastele 5:15, 18.)

 Paulus kirjutas selle kirja 56. aasta paiku Roomas elavatele kristlastele. Paistab, et mõnel neist oli Jumala armust vildakas arusaam. Kreeka filosoofia mõjutusel võisid nad arvata, et mida rohkem nad patustavad, seda rohkem Jumala armu neile osaks saab. (Roomlastele 6:1.) Teised võisid mõelda, et kuna Moosese seadus enam ei kehti, ei pea nad oma pattude eest vastutust kandma. (Roomlastele 6:15.) Oma kirjas rõhutas Paulus, et kristlased ei saa loota Jumala armule, kui nad lasevad patul enda üle valitseda. (Roomlastele 6:12–14, 16.)

 Pauluse sõnad kinnitavad meilegi, et kuigi me oleme patusena sündinud, on meil siiski lootust. Kui elame Jumala põhimõtete järgi ega anna järele vääradele ihadele, kingib Jumal meile igavese elu. (Roomlastele 6:22.)

 Vaata lühikest videot, et saada ülevaade kirjast roomlastele.