Imikala suudab kinnituda tugevasti teiste mereloomade külge ja hiljem peremeesorganismi kahjustamata kergelt eralduda. Need võimed pakuvad teadlastele huvi.

 Mõtteainet. Imikala kinnitub raide, haide, kilpkonnade, vaalade ja teiste mereloomade külge, sõltumata sellest, milline on nende naha või kilbi pind. Imikala toitub parasiitidest ja peremehe toidujääkidest. Tänu peremehele on ta kaitstud kiskjate eest ja ei pea ujumiseks ise pingutama. Teadlased uurivad, kuidas imikala nii tugevalt, kuid samas pehmelt erinevatele pindadele kinnitub.

 Imikalad vaalhaiga

 Imikala pea peal asub ovaalne imiketas, mille paks ja pehme välisserv moodustab iminapa. Ketta sees on ridamisi piklikud lapatsid, millel on jäigad ogad. Kinnitudes tõstab imikala lapatsid püsti ja ogad tekitavad peremehe nahaga kokku puutudes hõõrde. Tänu iminapa ja hõõrdejõu koosmõjule on imikala nii kindlalt kinnitunud, et peremehe kiirus ja äkilised suunamuutused teda ei mõjuta.

 Teadlased on loonud tehisliku imiketta, mis suudab kinnituda erinevatele pindadele. Selle seadme eemaldamiseks on vaja tema enda kaalust sadu kordi suuremat jõudu.

 Imiketast imiteerivaid lahendusi saab kasutada paljudes valdkondades, näiteks kinnitada mereloomade külge jälgimisseadmeid ja uurida ookeanipõhja, samuti kinnitada sildade ja laevade veealustele pindadele valgustust või muid seadmeid.

 Mida sina arvad? Kas imikala imeline imiketas on arenenud evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?