Lõuna-Austraalia sisemaal elavad kõnnu-rihukanad hoiavad oma pesa temperatuuri 34 kraadi lähedal ja ei lase sellel kõikuda rohkem kui 2–3 kraadi. Kuidas nad suudavad hoida seda temperatuuri aastaringselt nii ööl kui päeval?

 Igal talvel kaevavad kõnnu-rihukanad umbes meetrisügavuse ja kolme meetri laiuse augu, mille isaslind täidab rohu, lehtede ja muu kättesaadavaga. Pärast seda, kui talvevihmad on pesakuhila märjaks kastnud, kaevab isaslind munade jaoks väikese süvendi ja katab kogu pesa liivase pinnasega. Peagi hakkavad taimed kõdunema ja sellest tekkiv soojus muudab pesa looduslikuks inkubaatoriks.

 Kui emaslind on valmis munema, eemaldab isaslind munade jaoks tehtud süvendilt pinnase. Kui munad on munetud, katab isaslind pesa uuesti. Emaslind võib septembrist veebruarini muneda kuni 35 muna. a

 Aeg-ajalt pistavad nad oma noka liiva sisse, et pesa temperatuuri kontrollida. Vajadusel kohendavad nad kuhila pinnast. Erinevatel aastaaegadel toimivad nad järgmiselt.

•   Kevadel, kui taimede kõdunemine tõstab pesa temperatuuri liiga kõrgele, kraabib isaslind pinnast vähemaks, et soojus pääseks välja. Hiljem katab ta jahtunud pinnasega pesa uuesti.

•   Suvel lisab isaslind pesale liiva, et mune päikesekuumuse eest kaitsta. Igal varahommikul aga kraabib ta liiva ära ja pärast, kui pesa ja liiv on jahtunud, kraabib ta liiva tagasi.

•   Sügisel, kui taimed on pesas ära kõdunenud, eemaldab isaslind peaaegu kogu pinnase, nii et päike saaks mune ja ümbritsevat liiva soojendada. Ööseks katab ta kuhila uuesti soojenenud liivaga, et pesa ära ei jahtuks.

 Keskmiselt kulutab isaslind iga päev rohkem kui viis tundi, et liigutada umbes 850 kilogrammi pinnast. Sellel tegevusel on veel üks eelis: kobestatud pinnasest on koorunud tibudel kergem välja ronida.

 Mida sina arvad? Kas kõnnu-rihukana võime hoida pesa temperatuuri stabiilsena on arenenud evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?