Inimelu algab viljastamise hetkel üheainsa rakuna, mida nimetatakse sügoodiks. Seda on palja silmaga vaevalt näha. Kuid kuude möödudes on sellest rakust arenenud beebi. Ja seda seetõttu, et see rakk jagunes ja moodustus rohkem kui 200 erisuguse kuju, suuruse ja funktsiooniga rakutüüpi.

 Mõtteainet. Sügoot teeb oma DNA-st koopia ja jaguneb kaheks. Tekkinud rakud jagunevad ja see protsess üha jätkub. Esimesed uued rakud on kõik ühesugused, nende DNA-s on olemas kogu info kõigi erinevate rakutüüpide moodustamiseks.

 Nädal pärast viljastumist hakkavad need rakud diferentseeruma kahte tüüpi rakkudeks. Ühtedest saab alguse embrüo ja teistest platsenta ja muud koed, mis aitavad kaasa embrüo arengule.

 Kolmandaks nädalaks on embrüorakkudest moodustunud kolm kihti. Välimise kihi rakkudest arenevad näiteks aju, närvid, nahk ja suu. Keskmise kihi rakkudest moodustuvad vererakud, luud, neerud, lihased ja muud koed. Kõige sisemise kihi rakkudest saavad siseelundid, nagu näiteks kopsud, põis ja suur osa seedetraktist.

 Raseduse jooksul liigub osa embrüorakke, kas üksikuna või rühmana, ühest paigast teise. Teine osa koondub ja moodustab erineva kujuga struktuure. Kõik see nõuab ülihead koordineeritust. Näiteks mingil hetkel moodustavad õhukesed rakukihid torukesi. Selline protsess toimub samal ajal üle kogu embrüo. Raku torukesed pikenevad, hargnevad ja saavad omavahel kokku, nii et tekib terviklik veresoonte võrgustik.

 Terve beebi saabki ilmale tulla tänu sellele, et miljardid tema rakud on diferentseerunud, mis tähendab, et tal on õiget tüüpi rakud õigel ajal õiges kohas.

 Mida sina arvad? Kas rakkude võime diferentseeruda tekkis evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?