MIDA ARVATAKSE

Iisraellased kummardasid verejanulist sõjajumalat.

MIDA ÜTLEB PIIBEL

Rahvad, kellega Iisrael sõdis, olid äärmiselt vägivaldsed ja kõlbeliselt mandunud. Nende seas oli tavaline näiteks loomapilastus, verepilastus ja laste ohverdamine. Kui Jumal oli andnud neile sajandeid aega, et oma teguviisi muuta, ütles ta: „Kõige sellega on rüvetanud end need rahvad, kelle ma ajan ära teie eest.” (3. Moosese 18:21–25; Jeremija 7:31.)

„Nende rahvaste kurjuse pärast ajab teie Jumal Jehoova nad teie eest ära.” (5. Moosese 9:5)

OLED EHK MÄRGANUD

Paljudes konfliktides väidavad mõlema poole vaimulikud, et Jumal on just nende poolel. „Religioon on alati mänginud olulist rolli kõigis sõdades, mis kunagi peetud,” ütleb raamat „The Causes of War”.

MIDA ÜTLEB PIIBEL

Kristlastel pole lubatud sõdida oma vaenlaste vastu. Apostel Paulus kirjutas kaaskristlastele: „Kui võimalik, nii palju kui oleneb teist, olge rahujalal kõigi inimestega. Ärge makske ise kätte.” (Roomlastele 12:18, 19.)

Selle asemel et saata oma järelkäijaid sõtta, ütles Jeesus neile: „Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase isa poegadeks.” (Matteuse 5:44, 45.) Isegi kui see maa, kus kristlane elab, astub sõtta, peaks kristlane jääma erapooletuks, sest ta „ei kuulu maailma”. (Johannese 15:19.) Jumal soovib, et kõik tema teenijad, mis rahvusest nad ka poleks, armastaksid oma vaenlasi ja oleksid maailmast lahus. Kuidas saaks ta siis tänapäeval mõnes vägivaldses konfliktis emba-kumba poolt toetada?

„Minu kuningriik ei kuulu sellesse maailma. Kui mu kuningriik kuuluks sellesse maailma, siis oleksid mu alamad võidelnud, et juudid poleks mind kinni võtnud. Aga minu kuningriik ei ole sellest maailmast.” (Johannese 18:36)

MIDA ARVATAKSE

Sõjad on vältimatud. „Sõdadel on tulevikku,” öeldakse raamatus „War and Power in the 21st Century”. „Pole karta, et sellel sajandil saabuks üleilmne ja püsiv rahu.”

MIDA ÜTLEB PIIBEL

Sõjad lõppevad siis, kui mitte keegi ei soovi sõdida. Jumala kuningriik – reaalne valitsus, mis valitseb taevas – hävitab peagi meie planeedilt kõik relvad ja õpetab inimesi elama rahus. Piibel kinnitab, et Jumal „seab asjad korda vägevate rahvaste hüvanguks, olgu nad lähedal või kaugel. Nad taovad oma mõõgad atradeks ja odad aianugadeks. Rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima”. (Miika 4:3.)

Piibel õpetab, et Jumala kuningriigi alluvuses pole enam inimvalitsusi, mis ajaksid taga omaenda huve, pole ka ebaõiglast poliitikat, mis tõukaks kodanikke mässule, ega eelarvamusi, mis õhutaksid etnilisi konflikte. Tulemuseks ongi see, et pole enam sõdu. Jumal tõotab: „Ei tehta kurja ega kahju ..., sest Jehoova tundmine täidab maa, otsekui veed katavad merepõhja.” (Jesaja 11:9.)

„Ta lõpetab sõjad maa äärteni, murrab katki vibu ja purustab oda, põletab ära sõjavankrid.” (Laul 46:9)