Kas sa usud, et inimesed suudavad lahendada need paljud probleemid, mis röövivad meilt rahu ja turvalisuse ning seavad ohtu meie tuleviku? Et leida toimiv lahendus, peab tegelema probleemi põhjuste, mitte vaid sümptomitega.

Toome ühe näite. Patsient nimega Tom oli haige ja suri hiljem. Miks ta suri? „Esimeste sümptomite ilmnedes ei vaevunud keegi välja selgitama nende põhjust,” kirjutas arst, kelle haiglasse Tom veidi enne oma surma toodi. Paistab, et Tomi varasemad arstid olid lihtsalt andnud talle rohtu, mis tema enesetunnet parandaks.

Kas inimesed püüavad maailma probleemidega samamoodi tegeleda? Näiteks kuritegevusega võitlemiseks annavad valitsused välja seadusi, paigaldavad videokaameraid ja suurendavad politseijõude. Ehkki neist meetmetest võib mingil määral kasu olla, ei ole need suunatud kuritegevuse põhjuste kõrvaldamisele. On ju inimeste käitumise taga harilikult hoiakud, uskumused ja soovid.

Daniel, kes elab ühes Lõuna-Ameerika riigis, kus majandus on väga viletsas seisus, ütleb: „Varem oli elu normaalne. Polnud vaja karta relvastatud rööve. Praegu pole aga enam ühtegi rahulikku linna või küla. Majanduse allakäik on paljastanud paljude inimeste tegeliku palge. Nad on ahned ega pea lugu teiste inimeste elust ega varast.”

Üks mees põgenes relvakonfliktide tõttu Lähis-Idast ja hakkas hiljem Piiblit uurima. Ta sõnab: „Minu kodulinnas õhutati noori mehi osalema sõjategevuses ja saama kangelaseks. Õhutajateks olid nende pereliikmed, samuti poliitikud ja usujuhid. Vastaspoolele öeldi sedasama! See pani mind mõtlema, kui mõttetu on loota inimvalitsejatele.”

Ühes vanas tarkuseraamatus on väga õigesti öeldud:

• „Inimese süda kaldub halva poole lapsepõlvest peale.” (1. Moosese 8:21.)

• „Süda on reeturlikum kui miski muu ja on pöörane. Kes seda mõistab?” (Jeremija 17:9.)

• „Südamest lähtuvad ju kurjad mõtted, mõrvad, ... hooramised, vargused, valetunnistamised.” (Matteuse 15:19.)

Inimestel pole siiani õnnestunud leida viisi, kuidas kõrvaldada meis pesitsevaid halbu kalduvusi. Õigupoolest näib olukord minevat hullemaks, nagu võib järeldada ka probleemidest, millest oli juttu eelmises artiklis. (2. Timoteosele 3:1–5.) Ja seda kõike hoolimata tohutust infohulgast, mis on tänapäeval kättesaadav, ja lugematutest võimalustest üksteisega suhelda. Miks me siis ei suuda muuta maailma rahumeelseks ja turvaliseks paigaks? Kas see on üldse meie võimuses? Või üritame võimatut?

Isegi kui meil mingi ime läbi õnnestuks kõrvaldada inimeste halvad kalduvused, ei suudaks me siiski muuta maailma kõigi jaoks turvaliseks paigaks. Miks? Sest inimvõimetel on piirid.

Kehtib järgmine tõde: „Pole ränduri võimuses juhtida oma sammu.” (Jeremija 10:23.) Jah, meid  pole loodud endi üle valitsema, nagu meid pole ka loodud elama vee all või avakosmoses.

Kas inimesed üldiselt tahavad, et teised ütleksid neile, kuidas peaks elama või millistest moraalinormidest juhinduma? Kas nad soovivad, et teised dikteeriksid, kuidas neil tuleb näiteks aborti või surmanuhtlusse suhtuda või mismoodi lapsi kasvatada? Need on vaid mõned valdkonnad, mis jagavad inimesed eri leeridesse. Seega, kuigi mõnel võib olla seda raske tunnistada, peavad eeltoodud Piibli sõnad paika. Meid lihtsalt pole loodud võimega teiste inimeste üle valitseda ning meil pole selleks ka moraalset õigust. Kes siis suudaks meie probleemid lahendada?

Kõige mõistlikum oleks pöörduda Looja poole, on ju tema meid teinud. Kuigi mõned arvavad, et me ei lähe talle korda, pole ta meid tegelikult unustanud. Ta tõesti hoolib meist ja see tuleb selgelt välja Piiblisse talletatud tarkusesõnadest. Kui mõistame seda ainulaadset raamatut, mõistame paremini ka oma piiratust. Samuti saame aru sellest, miks on inimkonna ajalugu nii traagiline. Me adume, miks kirjutas üks saksa filosoof kord: „Rahvad ja valitsused pole ajaloost kunagi midagi õppinud ega ole järginud ühtegi saadud õppetundi.”

Piibel ütleb: „Ometi ilmneb tarkus tegudest.” (Luuka 7:35.) Üks näide sellise tarkuse kohta on kirjas tekstis Laul 146:3: „Ärge lootke valitsejatele, inimlastele, kes ei suuda päästa.” Selle aruka nõuande kuuldavõtmine kaitseb meid petlike lootuste ja ebarealistlike ootuste eest. Kenneth, kes elab ühes vägivallarohkes Põhja-Ameerika linnas, ütleb: „Poliitikud lubavad suure suuga midagi ette võtta, et olukorda parandada, aga midagi ei muutu. Nende suutmatus oma lubadusi täita tõendab, kui õiged on Piibli sõnad.”

Daniel, keda varem tsiteeriti, kirjutab: „Veendun iga päev järjest rohkem selles, et inimesed ei suuda teiste üle hästi valitseda. ... Oma pangaarvele või pensionifondile lootmine ei taga turvalist pensionipõlve. Olen näinud, millist ahastust see on inimestele põhjustanud.”

Piibel teeb enamat kui kaitseb meid ebarealistlike ootuste eest. See annab meile ka lootuse, nagu järgnevalt näeme.