Õhusaaste kujutab elusolenditele suurt ohtu. Kõigest üks protsent maailma rahvastikust hingab õhku, mis vastab Maailma Terviseorganisatsiooni standarditele.

Õhusaaste võib põhjustada kopsuvähki ning hingamisteede ja südame- ja veresoonkonna haigusi. Saastunud õhu tõttu sureb igal aastal enneaegselt umbes seitse miljonit inimest.

Meie planeet on võimeline tootma piisavalt puhast õhku kõigi elusolendite jaoks. Kui inimeste tekitatud saaste on teatud piirides, suudavad looduses toimuvad protsessid õhku puhtana hoida. Vaatame mõnda näidet.

• On teada-tuntud fakt, et metsad neelavad süsihappegaasi. Kuid paljudele tuleb üllatusena see, et rannikuäärsetel märgaladel kasvavad mangroovid teevad seda veel paremini. Mangroovid eemaldavad õhust viis korda rohkem süsihappegaasi kui troopilised metsad.

• Viimased teadusuuringud on näidanud, et mõned suured vetikad, näiteks pruunvetikad, eemaldavad atmosfäärist süsihappegaasi. Pruunvetikal on gaasiga täidetud põiekesed, mis võimaldavad sel vees pikki vahemaid hõljuda. Kaldast kaugel põiekesed lõhkevad ja vetikas, mis on talletanud süsinikku, vajub ookeanipõhja. Seal mattub see setete alla ja jääb sinna ilmselt sajanditeks.

• COVID-19 pandeemia ajal oli hästi näha, kuidas siis, kui õhu saastamine vähenes, õhu kvaliteet paranes. Aastal 2020, kui üle maailma pandi paljud vabrikud seisma ja mootorsõidukite tekitatud saaste vähenes, muutus õhk kiiresti palju puhtamaks. 2020. aasta kohta koostatud maailma õhukvaliteedi raportis öeldi, et enamikes uuringus osalenud riikides paranes õhukvaliteet peagi pärast seda, kui kehtestati isolatsiooninõuded ja karantiin.

Valitsused nõuavad, et tööstusettevõtted vähem õhku saastaksid. Teadlased püüavad leida üha uusi moodusi, kuidas õhusaastet vähendada. Näiteks on nad avastanud, et teatud mikroobid suudavad saasteaineid neutraliseerida. Eksperdid soovitavad inimestel autoga sõitmise asemel liikuda jala või jalgrattaga ja teha oma kodud energiasäästlikumaks.

Kuid nagu tuleb välja aastal 2022 rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni ja Maailmapanga koostatud raportist, on vaja midagi enamat.

Selles raportis öeldi, et aastal 2020 kasutas umbes kolmandik maailma elanikkonnast toidu valmistamiseks õhku saastavaid põletusmaterjale ja meetodeid. Paljudes piirkondades ei ole enamikul inimestel võimalik osta endale uut pliiti või kasutada loodussõbralikumaid kütteaineid.

„Nii ütleb Jumal Jehoova, kes on loonud taeva ja ... laotanud laiali maa ühes kõigega, mis sellel on, kes annab inimestele selle peal eluõhu.” (Jesaja 42:5.)

Jumal on loonud õhu ja looduslikud protsessid, mis seda puhastavad. Tal on piiramatu vägi ja ta armastab inimesi. Kas pole siis loogiline järeldada, et ta suudab õhu saastamisele piiri panna ja õhu taas puhtaks teha? (Vaata artiklit „Looja on lubanud, et maakera jääb püsima”.)