Elusloodus
Meie planeet kihab elust. Kõikvõimalikud elusorganismid annavad sellele ainulaadse ilu. Ja tänapäeval on teadlastel eluslooduse kohta rohkem teadmisi kui kunagi varem. Mida nad on teada saanud?
Elu paistab olevat kavandatud. Elusorganismid koosnevad rakkudest, mis on nagu väikesed vabrikud. Nad täidavad tuhandeid ülimalt keerulisi ülesandeid, et elu alal hoida ja edasi kanda. Sellist keerukust on näha isegi ainuraksete puhul. Võtame näiteks pagaripärmi. Inimrakuga võrreldes on pärmirakk üsna lihtne, kuid see on siiski äärmiselt keerukas. Sel on tuum, milles on DNA. Samuti on see varustatud mikroskoopilise masinavärgiga, mis molekule sorteerib, transpordib ja töötleb. Kõik see on raku elutegevuseks hädavajalik. Kui pärmirakul saavad toitained otsa, käivitub keemiline protsess, mis tema elutegevust aeglustab. Nii jääb pagaripärm justkui puhkeolekusse, kuni ta taina tegemisel taas aktiveerub.
Teadlased on pärmirakke aastakümneid uurinud, et saada paremini aru inimrakkudest. Siiski on palju jäänud mõistatuseks. „Me ei mõista päris täpselt sedagi, kuidas pärm töötab, sest meil pole lihtsalt piisavalt biolooge, et teha kõiki vajalikke katseid,” ütleb Rootsis asuva Chalmersi tehnikaülikooli masinintellekti professor Ross King.
Mida sina arvad, kas lihtsa pärmiraku tohutu keerukus ei kõnele mitte kavandatusest? Ja kas kavandatus ei eelda mitte kavandajat?
Eluta ainest elu ei teki. DNA koosneb molekulidest, mida nimetatakse nukleotiidideks. Igas inimrakus on neid 3,2 miljardit. Nukleotiidide järjestusest DNA-ahelas sõltub, milliseid ensüüme ja valke rakkudes toodetakse.
Tõenäosus, et ka kõige lihtsam nukleotiidide ahel tekiks iseenesest, on arvutuste kohaselt 1 : 10150 (üks saja viiekümne nulliga). Teisisõnu on see sama hästi kui võimatu.
Fakt on see, et teadlastel pole õnnestunud tõestada, et eluta ainest võiks tekkida elu.
Inimene on ainulaadne elusolend. Inimestel on omadusi, mis võimaldavad elu täiel rinnal nautida – ja seda nii, nagu ei saa ükski teine elusolend. Meil on kõrgemal tasemel loomevõime, sotsiaalsed oskused ja tundemaailm. Me tunneme rõõmu maitsetest, lõhnadest, helidest, värvidest ja kaunitest vaatepiltidest. Samuti mõtleme tulevikule ja otsime elu mõtet.
Mida sina arvad, kas need omadused tekkisid iseenesest, kuna need olid elus püsimiseks ja paljunemiseks hädavajalikud? Või kas need näitavad hoopis seda, et elu on kingitus loojalt?
