Kas sul on soov õppida võõrkeelt?

„ÄRGAKE!” SUURBRITANNIA-KORRESPONDENDILT

„Kergem öelda kui teha!” Just nii ütlevad paljud võõrkeele õppimise kohta, eriti pärast seda, kui nad on proovinud seda teha. On tõsi, et teist keelt õppida on raske, mis on muidugi vähe öeldud. Kuid nende sõnul, kel see on õnnestunud, tasuvad need pingutused end ära.

UUE keele õppimiseks võib olla erisuguseid põhjusi. Andrew näiteks plaanis veeta puhkuse Prantsusmaal ning tal oli soov kohalike inimestega nende omas keeles vestelda. Guido sündis Inglismaal, ent ta pere on Itaalia päritolu. Ta sõnab: „Ma tundsin vaid ühte murret, kuid tahtsin õppida korralikult itaalia keelt rääkima.” Jonathani vend kolis hiljuti välismaale ning abiellus ühe hispaania tüdrukuga. „Ma tahtsin osata oma uute sugulastega nende emakeeles rääkida, kui vennale külla lähen,” ütleb Jonathan.

Kuid võõrkeele õppimine võib teistelgi viisidel kasuks tulla. „See õpetas mind empaatiline olema,” lausub Louise. „Nüüd saan ma aru, kuidas välismaalased end tunnevad, kui nad saabuvad riiki, kus räägitakse nende keelest erinevat keelt.” Pamela tundis seda head mõju päris isiklikult. Et ta kasvas üles Inglismaal, oskas ta vähe hiina keelt, mida rääkisid ta pereliikmed. Selle tagajärjel kaugenesid Pamela ja ta ema üksteisest. „Me ei suhelnud omavahel eriti,” tunnistab Pamela. „Kuid nüüd, mil ma hiina keelt rääkida oskan, oleme lähedasemad ning meie suhted on paranenud.”

Mis aitab edu saavutada

Mida on vaja selleks, et võõrkeele õppimine õnnestuks? Paljud, kel see on korda läinud, rõhutavad järgmisi mõtteid.

● Motivatsioon. Vaja on ajendit – põhjust, et oma eesmärgi nimel tööd teha. Tugeva motivatsiooniga õpilastel läheb tavaliselt kõige paremini.

● Alandlikkus. Ära oota endalt liiga palju – vead on paratamatud, seda eriti alguses. „Inimesed naeravad su üle,” ütleb Alison, „nii et säilita huumorimeel!” Valerie on sama meelt: „Sa oled nagu laps, kes õpib kõndima. Sa komistad sageli, kuid sul tuleb lihtsalt püsti tõusta ja uuesti proovida.”

● Kannatlikkus. „Kaks esimest aastat olid minu jaoks rasked, vahel oli mul tunne, et annan alla,” sõnab David. Ometi ta tunnistab: „See läheb kergemaks!” Jill tunneb paljuski samamoodi. „Sa ei arvagi, et oled edusamme teinud,  enne kui kord pilgu tagasi heidad,” ütleb ta.

● Praktika. Korrapärane harjutamine aitab sul õppida ladusalt uut keelt rääkima. Püüa iga päev kas või mõni minut selles keeles kõnelda. Nagu ühes õpikus öeldakse, tee seda pigem vähe ja tihti kui palju ja harva.

Kasulikud abivahendid

Kas oled valmis hakkama võõrkeele õppimise nimel pingutama? Kui see on nii, võivad järgmised abivahendid su edusamme kiirendada.

● Sõnakaardid. Nende ühele poole kirjutatakse sõna või fraas ning teisele poole tõlge. Kui niisuguseid sõnakaarte pole sinu kodukandis saada, võid valmistada need endale ise.

● Keeleõppeks mõeldud audio- ja videokassetid. Nende abil võid kuulda, kuidas seda keelt õigesti rääkida. David näiteks omandas algteadmised jaapani keelest sel viisil, et kuulas autoga sõites üht turistide vestmiku kassetti.

● Interaktiivsed arvutiprogrammid. Mõned neist võimaldavad sul lindistada enda häält ja võrrelda siis oma hääldust nende inimeste hääldusega, kellele see keel on emakeel.

● Raadio ja televisioon. Kui kohas, kus sa elad, on võimalik kuulata raadiost või vaadata telerist saateid selles keeles, mida sa õpid, miks ei võiks sa seda teha, et näha, kui paljust sa suudad aru saada?

● Ajakirjad ja raamatud. Püüa lugeda selles keeles välja antud trükiseid ning hoolitse selle eest, et need poleks sulle ei liiga rasked ega ka mitte liiga lihtsad. *

Uus keel selgeks

Muidugi tuleb sul varem või hiljem ka hakata vestlema nendega, kes seda keelt räägivad. Selleks pole sugugi vaja kuskile kaugele reisida. Näiteks võid ehk külastada mõnd su omal maal asuvat võõrkeelset Jehoova tunnistajate kogudust.

Nii või teisiti peaks aga sinu eesmärgiks olema õppida selles uues keeles mõtlema, selle asemel et oma emakeelest lihtsalt sõnu ja väljendeid ümber panna. Tõenäoliselt on abi ka sellest, kui püüad õppida mingil määral tundma neid kombeid ja harjumusi, mis on seda keelt kõnelevale rahvale iseloomulikud. „See pole tegelikult mingi keele õppimine, kui inimene ei mõista midagi harjumustest ja väärtushinnangutest, mis on omased kultuurile, mille juurde see keel kuulub,” ütleb keeleekspert Robert Lado.

Ja lõpuks: ära kaota julgust, kui edusammud näivad olevat aeglased tulema. Uue keele õppimine on lõppude lõpuks jätkuv protsess. „Mul on alati midagi õppida,” ütleb Jill, kes õppis 20 aasta eest selgeks viipekeele. „Keel areneb pidevalt edasi.”

On sul tõesti soov õppida võõrkeelt? Kui nii, siis hakka sellega pihta, ning ehkki see nõuab suuri pingutusi, toob see ka suure tasu.

[Allmärkus]

[Pildid lk 12, 13]

Sõnavara on võimalik suurendada, kui . . .

. . . võrdled oma emakeelt selle keelega, mida sa õpid