Vaatleme maailma

Stress vaevab

„Peaaegu pooled kanadalased kaebavad, et püüd hoida oma töö- ja eraelu tasakaalus tekitab neis mõõdukat või suuremat stressi,” teatab ajaleht „The Vancouver Sun”. „Seda on kaks korda rohkem kui kümme aastat tagasi.” Miks esineb nüüd stressi rohkem? Üks uurimus, mille avaldas organisatsioon Conference Board of Canada, näitas, et kasvanud on nende töötajate osakaal, kel tuleb hoolitseda pereliikmete eest. Paljud sünnitavad vanemas eas ning see toob sageli kaasa vajaduse „hoolitseda üheaegselt nii oma laste kui ka vanemate eest”. Ehkki 84 protsenti vastanuist tunneb ikkagi rahuldust oma tööst, märgib teadaanne, et kui aja jaotamine kodu ja töö vahel raskeks läheb, „näpistab enamik seda juurde eeskätt omaenda vajaduste arvelt, sealhulgas uneajast”. Conference Board märgib: „Tagajärjeks on stress ja kehvem tervis.”

Austus autoriteedi vastu

„Tänapäeva vanemad nõuavad oma autoriteedi austamist nii harva, et see võib vähendada laste enesest lugupidamist,” öeldakse ühes teadaandes, mis ilmus ajalehes „The Toronto Star”. „Lastele tegelikult meeldib teada oma piire, sest neil on vaja olla teadlik sellest, mis neid ees ootab, ning end turvaliselt tunda, mis omakorda parandab nende enesest lugupidamist,” märgib käitumisasjatundja Ronald Morrish. „Just need lapsed, kes ei tea midagi reeglitest ja vastutusest, tunnevad end vähem turvaliselt ja kindlalt.” Ta lisab: „Tean kuueaastasi, kes määravad ise aja, millal nad magama lähevad. Tean kolmeaastasi, keda emad püüavad keelitada hästi käituma, selgitades seda, kuidas emme end muidu tunneks.” Lapsed peavad õppima perekonnas kehtivate reeglite järgi elama ning arvamus, et nad vanemaks saades loomupäraselt vähem koostöövalmid on, ei pea paika, ütleb Morrish. „Me ootame, et laste kooliteadmistes toimuks igal aastal pidev edenemine. Miks ei võiks me oodata neilt siis sedagi, et nende käitumine iga aastaga paraneks?” küsib ta. „Kui vanem ei tee seda, mis on vaja, et ta väike pätajalg mänguasja maast üles võtaks, ei tule tema teismeline koju kindlasti mitte sel kellaajal, mille vanem määrab.”

Helisalvestised laudaõues einestajatele

Kanada teadlased on avastanud, et looma- ja linnupojad söövad paremini, kui mängida neile helisalvestisi, teatab ajakiri „New Scientist”. „Lindistasime kanaema häälitsusi, mida ta teeb, leides midagi, mida ta oma tibudele toiduks tahab anda,” ütleb Luis Bate Prints Edwardi saare ülikoolist. Kui neid salvestisi toidu lähedal valjuhääldi kaudu mängiti, sõid tibud isegi siis, kui nende ema parasjagu kohal polnud. Kuid mängida tuleb täpselt õigeid häälitsusi. Bate märgib: „Kui lasksime neile seda häält, mida kanaema pärast tibude koorumist teeb, mis on minu kõrva järgi täpselt samasugune kui kutse toidule, jäid tibud liikumatult paigale.” Teadlaste eesmärgiks on kiirendada loomade ja lindude kasvu. Esimesed katsetibud kasvasid esimese kolme nädalaga kuni 20 protsenti kiiremini kui nad tavaliselt kasvavad. Samalaadseid katseid tehti ka kalkunitibude ja põrsastega ning nemadki hakkasid sagedamini sööma.

Ohtlikud retseptid

„Ravimid viisid eelmisel aastal Saksamaal hauda rohkem inimesi kui liiklusõnnetused,” teatas ajaleht „Stuttgarter Nachrichten”. Teadete kohaselt suri aastal 1998 valesti määratud ravimite tõttu umbes 25 000 inimest. See arv on kolm korda suurem kui sama aja jooksul liiklusõnnetustes hukkunute arv. Iseravimine öeldakse etendavat selles vaid teisejärgulist osa. Peamiseks probleemiks näib olevat see, et arstid on saanud ravimite ja nende mõju kohta liiga vähe infot ja väljaõpet. Farmakoloog Ingolf Cascorbi sõnul oleks ühe hinnangu kohaselt võimalik „igal aastal hoida Saksamaal ära 10 000 surmajuhtumit ning 250 000 tõsiste kõrvalmõjude tekkimise juhtumit, kui tehtaks rohkem uurimistööd ja antaks rohkem väljaõpet”, öeldakse teadaandes.

Samamoodi teatab prantsuse ajakiri „Sciences et avenir” ühest hiljuti Prantsusmaal läbi viidud uurimusest, mis näitas, et ravimid, mis 150 000 retseptiga üle 70-aastastele inimestele välja kirjutati, olid umbes 10 700 juhul kas valed või toimetud. Peaaegu iga 50. võis osutuda ohtlikuks võimalike reaktsioonide tõttu teiste määratud ravimitega või oli ohtlik mõnel muul põhjusel. Hinnangute kohaselt veedavad vanemad inimesed Prantsusmaal igal aastal miljon päeva haiglas seetõttu, et ravim on neile negatiivset mõju avaldanud.