Kas Mehhikos lubatakse senisest suuremat südametunnistuse vabadust?
Kas Mehhikos lubatakse senisest suuremat südametunnistuse vabadust?
„ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT
USUVABADUS on Mehhikos seadusega garanteeritud. Paraku on seaduses mõningaid usuvabaduse piiranguid. Näiteks on süümelistel kaalutlustel sõjaväeteenistusest keeldumise mõiste sellel maal võrdlemisi võõras. Sel põhjusel otsustas Mehhiko Rahvusliku Autonoomse Ülikooli (UNAM) Seadusuuringute Instituut korraldada rahvusvahelise sümpoosioni teemal „Süümelistel kaalutlustel keeldumine Mehhikos ja mujal maailmas”. UNAM-i Seadusuuringute Instituut on küll valitsuse alluvuses, ent tema tegevussihiks on uurida kehtivaid seadusi ja nende rakendamist. Mehhiko Jehoova tunnistajatele tehti ettepanek saata oma esindaja kõnelema teemal „Jehoova tunnistajad ja süümelistel kaalutlustel keeldumine”.
Sõna võtavad professorid
Hispaania Granada Õigusinstituudi professor dr. Javier Martínez Torrón tegi ettekande teemal „Süümelistel kaalutlustel keeldumine rahvusvahelises õiguses” ja näitas, et südametunnistuse vabadus ja õigus mõne seaduse või kohustuse täitmisest süümelistel kaalutlustel keelduda on juba leidnud rahvusvahelist tunnustust. Ta mainis Jehoova tunnistajate olukorda Hispaanias ja Kokkinakise kohtuprotsessi Kreekas. *
UNAM-i Seadusuuringute Instituudi professor dr. José Luis Soberanes Fernández kõneles teemal „Mehhiko kogemus antud küsimuses”. „Meil tuleb juhtida tähelepanu sellele, et Mehhiko usuühingute ja avaliku jumalateenistuse seadus praktiliselt keelab süümelistel kaalutlustel keeldumise,” ütles ta, viidates artiklile 1, kus on kirjas: „Usulised tõekspidamised ei anna mitte kellelegi mitte mingil juhul õigust selle maa seadustest üle astuda. Mitte keegi ei saa seoses seadustega ette nähtud kohustustest kõrvalehoidmisega viidata usulistele põhjustele.” Dr Soberanes lausus lõpuks: „Arvame, et Mehhikos on tungiv vajadus süümelistel kaalutlustel keeldumise kohta seadus välja anda.”
Ta viitas faktile, et igal aastal tekib sadadel Mehhiko Jehoova tunnistajate lastel probleeme seoses hariduse omandamisega, sest nad keelduvad Piiblit aluseks võttes lipule saluteerimast. Mõningaid tunnistajate lapsi keeldutakse isegi kooli vastu võtmast. Ent tänu Inimõiguste Komisjonile esitatud edasikaebustele on paljude õigus haridusele ennistatud. Mõned haridusametnikud on küll üritanud laste koolist väljaheitmist takistada, kuid on õpetajaid, kes on taolisi püüdeid ignoreerinud. Võimud on tunnistajate seisukoha suhtes sallivad olnud, ent seni pole ühtset seadust, mida Mehhiko koolid järgida võiksid.
Sümpoosionil käsitleti ka teiste usundite tõstatatud süümelistel kaalutlustel keeldumise küsimusi, näiteks sundust töötada pühaks peetavatel päevadel, nõuet kanda sellist tööriietust, mis läheb vastuollu usuliste tõekspidamistega, jne. Käsitleti ka keeldumisi sõjaväeteenistusest ja mõningatest ravimenetlustest.
Jehoova tunnistajad ja keiser
Jehoova tunnistajate Mehhiko harubüroo töötaja tegi kokkuvõtte nende põhilistest uskumustest. Ta selgitas, et nad järgivad selliseid Piibli põhimõtteid nagu tekstis Luuka 20:25 väljendatu, kus kristlastel kästakse ’anda keisrile, mis kuulub keisrile’. Ka viitas ta kirjakohale Roomlastele 13:1, kus öeldakse, et kristlased peavad austama ilmalikke ülemusi. Ta rõhutas, et Jehoova tunnistajad on normaalsed seaduskuulekad kodanikud, kes püüavad maksta ära oma maksud, elada korralikku elu, hoida kodu korras ja anda oma lastele kooliharidust.
Seejärel tutvustas ta Pühakirja seisukohta, millest lähtuvalt tunnistajad keelduvad lipule saluteerimast, seisukohta, mis on kirjas kümnes käsus, täpsemalt tekstis 2. Moosese 20:3–5: „Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida.”
Jehoova tunnistajad kummardavad ainuüksi Jumalat, aga mitte mingil juhul kuju. Ometi ei tegutse ega väljendu nad riigi sümboli suhtes mingil moel lugupidamatult.
Et rõhutada Jehoova tunnistajate seisukohta selles küsimuses, esitleti videot „Violetsed kolmnurgad”. See video näitab, millisel kindlal seisukohal olid Jehoova tunnistajad natslikul Saksamaal (1933–1945). Selles on ka lugu Kusserowidest, perekonnast, kes natsirežiimi ajal jäi oma tõekspidamistele truuks. *
Seejärel tutvustati Pühakirja seisukohta, mille alusel Jehoova tunnistajad keelduvad vereülekannetest (1. Moosese 9:3, 4; Apostlite teod 15:28, 29). Selgitati ka, kuidas on ülemaailmselt korraldatud haiglasidekomiteede töö. Lisaks tutvustati koostöövalmis arstide kordaminekuid vereta operatsioonide tegemisel Jehoova tunnistajatele.
Iga päev võttis sümpoosionist osa sadakond inimest, kellest paljud olid juristid. Kohal olid ka Mehhiko Usuasjade Talituse esindajad. Kõik kohalviibijad said kuulda ekspertide seisukohta arvestada süümelistel kaalutlustel keeldumistega. Selline käsitus on Mehhiko seadusandjatele midagi uut, olgugi et see on leidnud laialdast tunnustust paljudes demokraatlikes maades, näiteks Ameerika Ühendriikides, Hispaanias, Portugalis ja Prantsusmaal, aga ka mõnedes endistes kommunistlikes maades, nagu Tšehhis ja Slovakkias.
[Allmärkused]
^ lõik 5 Vt. „Vahitorni” artikleid „Euroopa kõrgem kohus kinnitab õigust Kreekas kuulutada” (1. september 1993) ja „Hea sõnumi õiguslik kaitse” (1. detsember 1998).
^ lõik 13 Vt. „Vahitorn”, 1. september 1985 (inglise keeles), „Minu perekond armastas Jumalat, hoolimata vangistustest ja surmast”, ja ka 15. jaanuar 1994, lk. 5.
[Pilt lk 21]
Mehhiko Jehoova tunnistajad hindavad vabadust kuulutada