„Noa – mees, kes kõndis ühes Jumalaga”. Video valmimislugu

„TA JUTUSTAB sellest hommikul ärgates. Ta vaatab seda kolm või neli korda päevas ja jälle õhtul enne magamaminekut.” Millest räägib see ema Californiast? Oma kaheaastasest pojast ja sellest, kui väga see armastab videot „Noa – mees, kes kõndis ühes Jumalaga”. * Ta lisab: „Väljas mängideski räägib ta, haamer käes, elupäästva laeva ehitamisest.”

Üks teine ema kirjutas: „Pean teid tõesti väga tänama teie pingutuste, aja ja armastuse eest, mida selle video valmistamine nõudis. Minu kolmeaastane laps on praktiliselt kogu video pähe õppinud, isegi heliefektid! See on ta lemmikvideo ja ta küsib seda näha iga päev, kaks-kolm korda päevas.”

Väike tüdruk Danielle kirjutas: „See meeldib mulle ja ma tahan teha nii, nagu Noa tegi. Ma loodan, et te teete lastele veel videoid.”

Ent piibliliste videote tegemine võtab aega. Mispärast?

Kuidas see video valmis?

Kaua aega enne seda, kui hakati filmima montaažikaadreid ja maalima pilte, pani filmi stsenarist selle Piibli jutustusel põhineva loo sündmustiku üldjoontes paberile. Lõpuks pidi sellest saama storyboard ning siis stsenaarium. Storyboard kujutab endast rida väikesi lihtsaid joonistusi, mis aitab kunstnikke kaadrite järjekorda seadmise ja loo kujundamise juures. Mitmed inimesed, nende seas kunstnikud, arutlesid selle üle, kuidas võiks Noa lugu illustreerida – milliseid osi peaksid mängima näitlejad ning kus oleks kõige parem kasutada maale. Näitemänguga montaažikaadrid aitavad lapsel jutustust endale reaalsena ette kujutada. Ta näeb, et Piibel räägib reaalsetest inimestest, kes teenisid Jehoovat tuhandeid aastaid tagasi. Mis oli järgmine samm filmi tootmisprotsessis?

Valiti osatäitjad, kes mängiksid Noad ja tema peret. Kavandati kostüümid ning otsustati, mis värve mingis stseenis kasutada. Seda kõike tuli teha seepärast, et kunstnikud poleks saanud Noad ja ta naist ning poegi ja miniaid joonistada ega maalida, teadmata, missugused näitlejad oma kostüümides välja näevad. Maalid pidid lavastatud stseenidega kokku sobima. Ent kus need stseenid filmiti?

Valiti Taani, sest Vahitorni Ühingu Taani harubüroos on olemas oskuslikud rekvisiidiehitajad ning sealses vabrikus on piisavalt ruumi, et filmida sisevõtteid. Nii sõitiski Pattersonis New Yorgi osariigis asuva Vahitorni ühingu koolituskeskuse audio-videotalituse filmimeeskond sinna ülesvõtteid tegema, oma osa andis ka Taani harubüroo personal. Lugu esitatakse jutustusena. See on teinud selle filmi tõlkimise teistesse keeltesse tunduvalt lihtsamaks, sest ära jääb filmi dubleerimise ehk kõnetekstile sünkroontõlke lisamise raske etapp. Ent kuidas tehti keerukas kunstnikutöö?

Kunst ja eriline kaamera

Kunstnikud maalisid filmi loomemeeskonna valmistatud storyboard’i järgi sadu akvarellmaale. Need maalid polnud sugugi alati ruudu- või ristkülikukujulised. Mõnikord olid nad kaardus või ovaalse kujuga, sõltuvalt sellest, mis nurga all pidi olema kaamera. Kõige suurema maali mõõtmed olid 56 x 76 sentimeetrit, enamik aga olid mõõdus 28 x 38 sentimeetrit.

Maalide filmimiseks oli vaja spetsiaalset filmikaamerat. Et jääks mulje kolmemõõtmelisusest, asetati taiesed kolmele kaugusele – esiplaanile, keskele ning tagaplaanile. Niimoodi oli võimalik vaadata puude vahelt läbi, näha elevandi jalgade taha või jätta  mistahes kaadris vajaduse korral mulje sügavusest. Kaamerat juhiti arvutiga ja sellega sai nii panoraamida kui ka suumida, et luua eriefekte. Sel moel saab jätta mulje, et pildil toimub liikumine, kuigi tegelikult liigub vaid kaamera.

Kuna Vahitorni ühingul puuduvad oskustöölised ja ressursid ehtsa joonisfilmi valmistamiseks, on niisugune näitemänguga montaažikaadrite ja maalide „miksimise” meetod arvestamisväärseks kompromissiks. Lastele vanuses 3–12 aastat, kellele see video oli mõeldud, on selline esitusviis väga meeldinud. See video toob ka selgelt esile paljud õppetunnid, mis näitavad, mille poolest Noa meile eeskujuks on. Lisaks on kassetiümbrisel küsimustik, mis aitab lapsevanematel loo peamised punktid oma lastega üle korrata.

Teised eriefektid, nagu üha tihenev paduvihm veeuputuse ajal, on loodud arvutitehnoloogia võimalusi kasutades. Seega on näha, et selle video valmistamine nõudis palju aega ja pingsat loometööd.

Kuna Piibli jutustused ei muutu, on video „Noa – mees, kes kõndis ühes Jumalaga” alati ajakohane ning iga uue põlvkonna noorte õpetamisel abiks. Nii lapsed kui ka vanemad on kirjutanud sadu tänukirju ning palunud videoid juurde. Üks inimene kirjutas: „Olen 50-aastane ja mu lapsed on ammu suured. Kuid minu arvates oleks piiblilugude videokogu neile vanematele, kes tänapäeval lapsi kasvatavad, hindamatu väärtusega abivahendiks.”

[Allmärkus]

 [Joonis/pilt lk 25]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Filmikaamera liikumine filmimise ajal muudab pildi elavaks

[Pildid lk 22, 23]

Filmi tootmisprotsess algas storyboard’ist

[Pildid lk 23]

Enamik näitemänguga montaažikaadreid filmiti Taanis

[Pildid lk 24, 25]

 Kunstnikud joonistasid ja maalisid umbes 230 erisugust stseeni

[Pildid lk 25]

Video valmis lõpuks tänu arvutitöötlusele, eriefektidele, jutustusele, muusikale ja helitaustale