Vaatleme maailma

Eksootiline liha müügiks

Hoolimata rahvusvahelistest seadustest, mis kuulutavad nahkhiire lihaga kaubitsemise ja selle kasutamise toiduks Euroopas seadusvastaseks, müüakse Suurbritannia kauplustes ja restoranides ebaseaduslikult nahkhiire liha. „On tõesti põhjust muret tunda, kui ei tabata neid, kes kaitsealustest liikidest nahkhiiri maha notivad ja nende liha impordivad, rääkimata sellest, milliseks ohuks on kontrollimata liha rahva tervisele,” märgib Richard Barnwell Maailma Looduse Fondist. Mõnedes Aafrika paikades on suur-käsitiivalisi kaua aega toiduks tarvitatud. Malaisias ja Indoneesias on mõnede haruldast liiki suur-käsitiivaliste arvukus seetõttu tohutult langenud, et nende lihaga kaubitsetakse. Ka Seišellidel peetakse karriga maitsestatud nahkhiireliha delikatessiks. Londoni ajaleht „The Sunday Times” teatab aga, et nahkhiired „pole sugugi ainsad ohustatud liikide hulka kuuluvad loomad, kelle liha järele Euroopas nõudlus on”. Belgia pealinna Brüsseli restoranides pakutakse šimpansiliha.

Kas sa närvitsed?

Umbes 15 protsendil elanikkonnast on närvilisust väljendavaid käitumismaneere, ütleb Kanada ajaleht „The Globe and Mail”. Uurijad märgivad, et mõned hakkavad närvitsedes „juukseid keerutama, jalgu kopsutama või kõigutama, sõrmeküüsi näppima ja tegema muud sellesarnast”. Miks inimesed närvitsevad? Toronto Sõltuvushaiguste ja Vaimse Tervise Keskuse psühhiaater Peggy Richter usub, et niisugused ühetaolised liigutused toovad kergendust. Teisest küljest aga ütleb kliinilise psühholoogia asjatundja Paul Kelly, et inimene hakkab närvitsema pingest ning et see on tahtmatu ja alateadlik vastus, mis vallandub iseenesest ja leevendab stressi. Ekspertide sõnul „saab õppida seda harjumust katkestama ja lõpetama, kui teha midagi selle asemel, see tähendab, keskenduda millelegi muule, kui märkad, et teed närvilisi liigutusi”, ütleb „The Globe and Mail”.

Koolasõltuvus?

Iga mehhiklane joob aastas keskmiselt 160 liitrit koolajooke, teatab Mehhiko tarbijakaitseuuringute assotsiatsioon. Igal aastal kulutatakse koolajookidele enam raha, kui kulutatakse kümne põhimise toiduaine peale ühtekokku. Nende karastusjookide rohke tarbimine Mehhikos öeldakse olevat üheks alatoitluse peamiseks põhjuseks selles riigis. Mõned koola koostisosad võivad takistada organismil omastada kaltsiumit ja rauda. Veel arvatakse, et koola tarbijatel võivad tekkida kergemini neerukivid, kaaries ja tüsedus ning võib tõusta vererõhk, samuti seostatakse koolaga unetust, maohaavu ja ärevust. „Varem olime „maisirahvas”,” ütleb „Consumer’s Guide Magazine”, „kuid nüüd võib öelda, et oleme „kokakoolarahvas”.„

Kas „õiglane sõda”?

„Sõda Jugoslaavias on kirikute vahel tõelisi lõhesid tekitanud, mille põhjuseks on see, et igaüks tõlgendab traditsioonilist „õiglase sõja” teooriat omamoodi,” märgib prantsuse ajaleht „Le Monde”. Õiglase sõja (jus ad bellum) idee on pärit Augustinuse ajast, viiendast sajandist. „Le Monde” kirjutab ka, milles seisneb sellise sõja pidamise moraalne õigustus, mille formaliseeris hiljem katoliku filosoof Thomas Aquinost, nimelt: vaja on „õiglast põhjust”, sõda peab olema „viimane võimalus”, sel, kes sõdib, peab olema „seaduspärane võim” ning „relvade kasutamisest ei [tohiks tekkida] rohkem kahju ega korratust, kui seda nõuab kõige halva kõrvaldamine”. 17. sajandil lisati veel üks tingimus, milleks on „väljavaade saavutada edu”. Ehkki enamik kirikuid on nüüdseks hüljanud „püha sõja” idee, jätkub arutelu selle üle, mida pidada „õiglaseks sõjaks”.

Brasiilia seksuaalselt aktiivsed noored

„33% [Brasiilia] tüdrukutest ja 64% noormeestest on esimest korda seksuaalvahekorras 14–19-aastaselt,” teatab „O Estado de S. Paulo”. Lisaks sellele on viimase kümne aastaga kahekordistunud nende 15–19-aastaste Brasiilia tüdrukute arv, kes alustavad seksuaalelu enne abielu sõlmimist. Demograaf Elizabeth Ferrazi sõnul on „suhtumine seksuaalsusesse tähelepanuväärselt muutunud”. Näiteks ilmneb ühest teisest uurimusest, et 18 protsendil Brasiilia noortest on juba laps või nad ootavad last.

 Kas haiglad on ohutud?

„Tõenäosus, et patsient endale Iirimaa haiglas mingi nakkuse saab, on üks kümnest,” teatab „The Irish Times”. Haiglanakkus, nagu seda nimetatakse, nõuab lisaravi ja patsiendil tuleb kauemaks haiglasse jääda. Keskmiselt võib ühe haiglanakkuse saanud patsiendi ravimine minna maksma 33 660 krooni ning patsiendil võib olla vaja 11 päeva kauem haiglas viibida, kui veri on nakatunud. Ajaleht kirjutab, et erilist muret tekitavad nn. superbakteri-nakkused, sest need bakterid „muutuvad järjest suurema hulga antibiootikumide suhtes resistentseks”. Haiglanakkustele on kõige vastuvõtlikumad „vanemad inimesed, väikesed lapsed, need, kes viibivad haiglas pikka aega [ning] krooniliste haiguste põdejad, näiteks südamehaiged ja bronhiidipõdejad”.

Geene arvatakse olevat rohkem

Uurijad muutsid hiljuti oma arvamust ning ütlevad nüüd, et igas inimese rakus on 140 000 geeni, teatab „The New York Times”. Viimaste hinnangute järgi oli see arv suurusjärgus 50 000–100000. See tähendab seda, et inimese organism on märksa keerulisem, kui varem arvati. Geenid annavad keha rakkudele juhiseid selle kohta, kuidas aminohappeid õigesse järjekorda seada, et oleks võimalik valke moodustada. Selle arvu märkimisväärne suurendamine „näitab seda, kui palju on meil veel inimese geneetilise programmeerituse kohta õppida”, ütleb ajaleht.

Põrgule vaadatakse teisiti

Sajandeid on katoliku kirik õpetanud, et põrgu on koht, kus kurjade inimeste hingi igavesti piinatakse. Ent see seisukoht näib olevat muutunud. Põrgu „ei ole Jumala saadetud karistus”, ütleb paavst Johannes Paulus II, „vaid olukord, mille kujundavad inimese teod selles elus”. Nii kirjutab „L’Osservatore Romano”. „Põrgu pole mitte koht, vaid märgib seisundit, millesse satuvad need, kes eraldavad end vabatahtlikult ja kindlameelselt Jumalast, kes on kõige elu ja rõõmu allikas,” ütleb paavst. Ta lisab, et „igavest hukkamõistu” ei määra Jumal, pigem „on loodud ise need, kes end [Jumala] armastusest eraldavad”.

Kõnni terviseks

Peale selle, et kõndimine aitab vähendada kehakaalu ja leevendada stressi, alandab see ka „vererõhku ning vähendab ohtu saada südameinfarkt”, ütleb Toronto ajaleht „The Globe and Mail”. Tervise jaoks tuleb aga võtta aega. Kui palju? „Väljaandes „Canada’s Physical Activity Guide to Healthy Active Living” öeldakse, et kui jalutad mõõduka kiirusega, tuleks püüda seda teha iga päev kokku 60 minutit – kusjuures iga jalutuskäik peaks kestma vähemalt 10 minutit.” Tervis on korras ka siis, kui iga päev 30–60 minutit kiirelt jalutada või jalgrattaga sõita või 20–30 minutit tervisejooksu teha. „The Globe and Mail” soovitab kanda kergeid jalatseid, mis laseksid õhku läbi ning millel oleksid painduvad tallad ja pehmed sisetallad. Samuti peaksid jalanõud piisavalt jalga toetama ning varvastele küllaldaselt ruumi jätma.

Varajane hoiatus

„Maailma võib oodata ees „superkatastroofide” aastakümme,” teatab „World Press Review”, sõnumi aluseks on Londoni ajalehes „Financial Times” ilmunud artikkel. Viidates niisugustele loodusõnnetustele nagu keeristormid ja maavärisemised, hoiatab Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioon, et väga suurt hulka inimesi ähvardab oht katastroofides viga saada. „Maailma 50-st kõige kiiremini kasvavast linnast 40 asub maavärinapiirkonnas ning pool maailma rahvastikust elab rannikualadel, mistõttu merevee taseme tõus mõjutab neid otseselt,” öeldakse ajakirjas. Samuti on halvaks endeks see, et samal ajal kui suurte õnnetuste arv kasvab, on paljude riikide valitsused kärpinud hädaabifondidele eraldatavaid rahasummasid.

Pikk öö

„Majesteetlik pimedus.” Need sõnad lausus Norra polaaruurija Fridtjof Nansen mörketid’i ehk selle aja kohta, mil päike Põhja-Norras ei tõusegi. Kaks kuud on keskpäeval mõne tunni jooksul näha vaid hallikaspunast hahetust. Ent see pime periood pole sugugi kõigile meeltmööda. Ajaleht „Ibbenbürener Volkszeitung” kirjutab, et 21,2 protsenti neist norrakatest, kes polaarjoone taga elavad, vaevab talvedepressioon. Selle põhjuseks võib olla ajus tekkiva hormooni melatoniini puudus. Selles olukorras aitab ainult valgus. Üha rohkem on aga neid turiste, keda tõmbavad polaarjoone ligi seal vehklevad virmalised, lume sära kuuvalguses ning hajali asuvate külade õdusad tuled.