Noored küsivad:

Kuidas suhtuda keha rõngastamisse?

„Alguses, kui ma nägin huulte ja muude kehaosade külge pandud rõngaid, tundusid need mulle ägedad.” (Lisa)

LISA pole ainuke. Järjest enam noori on hakanud kõikvõimalike kehaosade küljes rõngaid kandma. Kantakse isegi kulmu-, keele-, huule- või nabarõngaid. Seda kutsutakse keha rõngastamiseks. *

16-aastane Heather on valmis selle moevooluga kaasa minema. Ta on kindel, et nabarõngas oleks täitsa kihvt. 19-aastasel Joe’l aga on juba keelest läbi torgatud tõstekangikujuline kullast ehe. Üks tüdruk lasi aga rõnga panna kulmu külge, sest ta tahtis, et see oleks väga silmapaistval kohal ning šokeeriks inimesi.

Selliste ehete kandmises pole midagi uut. Piibliaegadel kandis jumalakartlik naine Rebeka ninarõngast (1. Moosese 24:22, 47). Iisraellased, kes lahkusid Egiptusest, kandsid kõrvarõngaid (2. Moosese 32:2). Siiski pole teada, kas sellised ehted ninast ja kõrvast läbi torgati. Ustavad orjad lasid küll oma kõrvad läbi torgata, kuid see oli märk lojaalsusest peremehele (2. Moosese 21:6). Keha läbitorkamine on olnud tavaks ka teistes muistsetes kultuurides. Asteegid ja maajad torkasid usulistel põhjustel läbi oma keele. Huulde augu tegemine on veelgi levinud Aafrikas ja Lõuna-Ameerika indiaanlaste seas. Ehete läbi nina torkamine on tavaks melaneeslaste ning India ja Pakistani elanike seas.

Alles mõned aastad tagasi kanti läänemaades rõngaid üksnes kõrvanibude küljes, ja seda tegid vaid naised. Nüüd aga kannavad seal mõlemast soost teismelised ja noored ehteid kõikvõimalike kehaosade küljes.

Miks end rõngastatakse

Paljud lasevad end rõngastada sellepärast, et see on nende arvates moes. Teised arvavad, et nad näevad sääraste ehetega paremad välja. Kindlasti on keha rõngastamise veidrusele hoogu andnud tippmodellid, sporditähed ja kuulsad muusikud. Ning mõningate noorte jaoks näib keha rõngastamine olevat ka viisiks näidata sõltumatust, isikupära ja seda, et nad erinevad kõigist teistest. Kolumnist John Leo täheldas: „Soov ärritada  vanemaid ja šokeerida keskklassi näib olevat üks peamisi põhjusi, miks end ikka ja jälle rõngastada lastakse.” Sellise eneseväljenduse taga tunduvad olevat rahulolematus, teisitimõtlemine, trots ja mässumeelsus.

On isegi neid, kes lasevad end rõngastada, rahuldamaks sügavaid psühholoogilisi ja emotsionaalseid vajadusi. Näiteks mõningate noorte arvates tõstab see nende enesest lugupidamist. Mõned, keda on lapsena seksuaalselt ahistatud, arvavad, et see on viis, kuidas näidata kontrolli oma keha üle.

Terviseriskid

Kas igasugune keha rõngastamine on ohutu? Paljud meedikud ütlevad, et ei ole. Kindlasti on ohtlik see, kui seda ise tehakse. Samuti on riskantne lasta end rõngastada mõnel nn. professionaalsel rõngastajal. Paljudel neist puudub vajalik väljaõpe, kuna nad on omandanud selle oskuse oma sõpradelt, ajakirjadest või videotest. Seetõttu ei pruugi nad pidada kinni tervishoiunõuetest ega isegi teada, millised riskid rõngastamisega kaasnevad. Lisaks sellele puuduvad paljudel rõngastajatel anatoomiaalased teadmised. See pole sugugi väike asi, sest augu tegemine valesse kohta võib põhjustada suure verejooksu, närvi peale sattumine võib aga tekitada püsivat kahju.

Teine tõsine oht on nakatumine. Steriliseerimata vahendid võivad edasi anda selliseid surmaga lõppevaid haigusi nagu hepatiit, AIDS, tuberkuloos ja teetanus. Isegi kui kasutatavad vahendid on steriilsed, tuleb ka pärast protseduuri hoolikas olla. Näiteks võib nabarõngas ärritust põhjustada, kuna riided hõõruvad seda pidevalt. Selle paranemiseks võib kuluda kuni üheksa kuud.

Arstid ütlevad, et nina ja kõrva kõhre läbitorkamine on palju ohtlikum kui kõrvanibu läbitorkamine. Ameerika näoplastika ja taastava kirurgia akadeemia sõnumileht selgitab: „Eriti ohtlik on see, kui kõrvalesta palistuse ülaosasse tehakse mitu auku, kuna tõsiste nakkuste tagajärjel võib inimene kaotada terve palistuse ülaosa. Riski toovad kaasa ka ninarõngad, kuna nakkused võivad selles piirkonnas sattuda lähedalasuvatesse veresoontesse ning verega ajusse kanduda.” Sõnumileht teeb järelduse: „Kõige parem on see, kui [auke] tehtaks üksnes kõrvanibu piirkonda.”

 Muude ohtude hulka kuuluvad inetud armid ja allergilised reaktsioonid ehetele. Kui väga õrnades kohtades, näiteks rinnas olevad rõngad jäävad kuskile kinni või neid tõmmatakse riietega, võivad augud rebeneda. Kui tüdruku rinda moodustub armkude, võib see blokeerida piimajuhad, ning kui ta ei pöördu arsti poole, võib tal olla tulevikus raske või võimatu last imetada.

Ameerika Hambaarstide Liit nimetas hiljuti keele, põse ja huulte rõngastamist ohuks rahva tervisele. Suupiirkonna rõngastamise ohud on lämbumine ehte allaneelamise tõttu, maitsmismeele vähenemine või kadumine, pikaajaline veritsemine, hammaste murdumine, süljeerituse suurenemine, kontrollimatu ilastamine, igemete vigastumine, kõnehäired, raskused hingamisel, närimisel ja neelamisel. Kui noor naine nimega Kendra lasi endale keelde augu teha, „paisus see nagu õhupall”. Mis veelgi hullem, talle pandi keelde rõngas, mis oli lõuarõngaks mõeldud. See lõikas keelde ning tungis keelealusesse koesse. Kendra oleks seetõttu kõnevõime peaaegu kaotanud.

Jumal õpetas oma rahvast iisraellasi oma keha austama ning selle vigastamisest hoiduma (3. Moosese 19:28; 21:5; 5. Moosese 14:1). Kuigi kristlased ei ole Moosese Seaduse all, ergutatakse neid siiski oma kehaga väärikalt ümber käima (Roomlastele 12:1). Kas pole siis mõistlik hoiduda oma tervise tarbetust ohustamisest? Peale terviseriskide on aga veel tegureid, mille peale tuleks mõelda.

Millise mulje sa endast jätad?

Piiblis pole ühtki konkreetset käsku, mis puudutab keha rõngastamist. Kuid Piibel innustab meid end ehtima „häbeliku ja mõistliku meelega” (1. Timoteosele 2:9). Kuigi mõni asi võib kuskil mõistlik tunduda, on küsimus rohkem selles, kuidas sellesse suhtutakse seal, kus sina elad. Näiteks võidakse ühes maailmaosas kõrvanibu küljes rõngaste kandmist sobivaks, mõnes teises riigis või kultuuris aga sündsusetuks pidada.

Kuigi kuulsuste seas on keha rõngastamine ja meeste puhul kõrvarõngaste kandmine levinud, pole see läänemaades seniajani siiski üldist tunnustust leidnud. Üks põhjus võib olla see, et neid on kandnud vangid, mootorrattajõukude liikmed, punkarid ja homoseksualistidest sadomasohhistid. Paljudele seostub keha rõngastamine hälbelise käitumise ja mässumeelsusega. Samuti peetakse seda šokeerivaks, vastikuks. Kristlik tüdruk Ashley ütleb: „Üks minu klassivend lasi alles endale ninarõnga panna. Tema arvates on see äge, minu arust aga jube!”

Pole siis ime, et ühes tuntud Ameerika kaupluses on reegel, et töötajad, kes puutuvad klientidega otseselt kokku, tohivad kanda vaid ühte kõrvarõngast kõrvas ning kõik teised nähtaval kohal olevad rõngad on keelatud. „Inimeste reaktsiooni on võimatu ette näha,” ütleb ühe kompanii esindaja. Samuti soovitavad karjäärikonsultandid, et töödotsivad meessoost kolledžiõpilased „ei kannaks kõrvarõngaid ega teisi rõngaid ning et naised ei kannaks ... ninarõngaid”.

Eriti hoolikad peaksid olema noored kristlased, et nad jätaksid teistele hea mulje, ja seda ka siis, kui nad käivad evangeeliumi kuulutamas. Nad ei tohi ’anda üheski asjas mingit põhjust pahanduseks, et nende ametit ei laidetaks’ (2. Korintlastele 6:3, 4). Ükskõik milline ka poleks sinu isiklik arvamus keha rõngastamise kohta, peegeldab sinu välimus paratamatult sinu hoiakut ja elustiili. Millise mulje tahad sa teistele endast jätta?

Lõpuks pead muidugi sina oma vanematega otsustama, mida selles suhtes ette võtta. „Ärge saage selle maailma sarnaseks,” annab Piibel mõistlikku nõu (Roomlastele 12:2). Lõppude lõpuks oled ju sina see, kes peab keha rõngastamise tagajärgedega elama.

[Allmärkus]

[Pildid lk 12]

Keha rõngastamine on noorte seas väga levinud