Miks suitsetamisest loobuda?

SUITSETAMINE pole nende jaoks, kes tahavad elada kaua ja õnnelikult. Tõenäosus, et tubakas lõpuks pikka aega suitsetanu hauda viib, on 50 protsenti. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) peadirektor on öelnud: „Sigaret on ... kavalalt meisterdatud toode, mis viib suitsetaja organismi just paraja annuse nikotiini, et inimest kogu ülejäänud elu sellest sõltuvuses hoida, senikaua kuni ta suitsetamisse sureb.”

Seega üheks põhjuseks, miks suitsetamisest loobuda, on selle harjumuse kahjulikkus tervisele. Suitsetamisega on seostatud rohkem kui 25 eluohtlikku haigust. Näiteks on see üheks peamiseks teguriks südameinfarkti, insuldi, kroonilise bronhiidi, kopsuemfüseemi ning erisuguste vähkide, eriti kopsuvähi tekkel.

Muidugi võib inimene olla aastaid suitsetaja, enne kui tal mõni neist haigustest välja lööb. Kindlasti ei tee suitsetamine inimest teistele meeldivamaks. Reklaamid kujutavad suitsetajaid võluvate ja tervetena. Ent tegelik elu on hoopis midagi muud. Suitsetamine põhjustab halba suulõhna ning määrib hambad ja sõrmed kollakaspruuniks. Meeste puhul aitab see kaasa impotentsuse tekkele. Samuti tekitab see nn. suitsumehe köha ning pealiskaudset lühidat hingamist. Samuti tekivad suitsetajatel palju tõenäolisemalt enneaegu näole kortsud ning neil on nahaga muidki probleeme.

Kuidas suitsetamine teisi mõjutab

Piibel ütleb: „Armasta oma ligimest nagu iseennast” (Matteuse 22:39). Armastus oma ligimese vastu – kellest pereliikmed on sulle kõige lähedasemad –, annab jõulise põhjuse suitsetamisest loobuda.

Suitsetamine kahjustab teisi. Alles see oli, kui suitsetaja võis süüdata sigareti ükskõik kus ning olla kindel, et keegi ei ütle selle peale midagi. Kuid suhtumine on muutumas, sest üha enam inimesi mõistab, kui ohtlik on sigareti põlemisel tekkivat suitsu sisse hingata.  Näiteks ähvardab mittesuitsetajat, kelle abikaasa on suitsetaja, 30 protsenti suurem risk haigestuda kopsuvähki kui inimest, kelle abikaasa ei suitseta. Suitsetajatest vanematega koos elavad lapsed jäävad esimese kahe eluaasta jooksul palju suurema tõenäosusega kopsupõletikku või bronhiiti kui need lapsed, kelle kodus ei suitsetata.

Rase naine, kes suitsetab, seab ohtu oma veel sündimata lapse. Nikotiin, süsinikmonooksiid ja teised sigaretisuitsus leiduvad ohtlikud kemikaalid kanduvad ema vereringe kaudu otse emakas oleva lapse organismi. Selle tagajärjel suureneb iseenesliku abordi oht ning laps võib surra juba emaüsas või vastsündinuna. Lisaks sellele tabab neid lapsi, kelle ema raseduse ajal suitsetas, kolm korda suurema tõenäosusega imiku äkksurma sündroom.

Kallis hind

Veel üheks põhjuseks suitsetamisest loobuda on selle harjumuse kulukus. Ühes Maailmapanga läbi viidud uurimuses esitatud hinnangu kohaselt on otseselt suitsetamisega seotud tervishoiukulud igal aastal suuremad kui kolm triljonit Eesti krooni. Muidugi ei anna see arv edasi neid kannatusi ja valu, mida tunnevad inimesed, kes tubakatoodete tarbimise tõttu haigestuvad.

Oma otsesed kulutused sigarettidele saab iga suitsetaja ise kerge vaevaga välja arvutada. Kui sa suitsetad, siis korruta 365-ga summa, mis sul kulub sigarettide peale päevas. Sel moel näed, kui palju raha kulutad sa sigarettidele aastas. Korruta see arv kümnega, ja sa näed, kui palju tuleb sul sigarettide eest maksta siis, kui suitsetad veel kümme aastat. Tulemus võib olla üllatav. Mõtle, mida kõike nii suure rahasummaga veel teha võiks.

Kas mõned margid on ohutumad?

Tubakatöösturid reklaamivad madala tõrva- ja nikotiinisisaldusega sigarette (light- või mild-sigaretid) kui viisi vähendada suitsetamise kahjulikkust tervisele. Ent kui inimene hakkabki tarbima neid sigarette, tunneb ta sellegipoolest vajadust sama suure annuse  nikotiini järele kui varem. Seetõttu hakkavad need suitsetajad, kes madalama tõrva- ja nikotiinisisaldusega sigarettidele üle lähevad, selle kompensatsiooniks tavaliselt rohkem sigarette suitsetama, sügavamaid ja sagedasemaid mahve tõmbama või igast sigaretist rohkem võtma. Kuid isegi nende puhul, kes kangusevahe kompenseerimiseks muudatusi ei tee, on kasu tervisele väike, võrreldes sellega, kui palju paraneb tervis suitsetamisest täielikult loobudes.

Mida öelda piipude ja sigarite kohta? Ehkki tubakatööstus on reklaaminud piipe ja sigareid kaua kui staatusesümboleid, on nende suits sama surmatoov kui sigaretisuits. Kuigi sigari või piibu suitsetajad ei tõmba suitsu kopsudesse, ähvardab neid suurem oht huule-, suuõõne- ja keelevähi tekkeks.

Kas tubakas, mida ei suitsetata, on ohutum? Seda on kaht liiki: nuusk- ja närimistubakas. Nuusktubakas on tubakapulber, mida müüakse harilikult plekktoosides või väikestes kottides. Need, kes seda kasutavad, panevad tihti natuke tubakat alahuule alla või põske. Närimistubakat müüakse pikkade keerdus pulkadena ja tavaliselt koti sees. Nagu nimigi ütleb, näritakse seda. Nii nuusk- kui ka närimistubaka kasutamise tagajärjeks on halb suulõhn, määrdunud hambad, suuõõne- ja neeluvähk, nikotiinisõltuvus, valged haavad suus, mis võivad viia vähi tekkeni, igemete taandumine ning hambaid ümbritsevate luude kahjustused. On selge, et tubakat imeda või närida pole sugugi targem kui seda suitsetada.

Loobumisest tulenev kasu

Oletagem, et oled suitsetanud juba kaua aega. Mis juhtub, kui sa suitsetamise maha jätad? 20 minuti möödudes viimasest sigaretist muutub normaalseks vererõhk. Nädala pärast on su organism vabanenud nikotiinist. Kuu pärast ei köhi sa enam nii palju, vähenevad rögaeritus ja väsimus ning hingamine muutub sügavamaks. Viie aasta pärast on oht surra kopsuvähki vähenenud 50 protsenti. 15 aasta pärast väheneb südamepärgarteritõppe haigestumise  oht samale tasemele kui neil inimestel, kes pole kunagi suitsetanud.

Toitki maitseb paremini. Su hingeõhk, keha ja riided ei lehka. Enam ei pea sa muretsema ei tubaka kalli hinna ega selle ostmise pärast. Sul on tunne, et oled millegagi hakkama saanud. Kui sul on lapsi, vähendab sinu hea eeskuju tõenäosust, et neist suitsetajad saavad. Tõenäoliselt elad sa kauem. Peale selle tegutsed sa kooskõlas Jumala tahtega, sest Piibel ütleb: „Puhastagem endid kõigest liha ... rüvedusest” (2. Korintlastele 7:1). Ära arva, et sul on liiga hilja suitsetamisest loobuda; mida varem sa seda teed, seda parem.

Miks on loobumine nii raske

Suitsetamisest loobuda on alati raske – isegi neil, kel on selleks tugev motivatsioon. See on nii peaasjalikult seetõttu, et tubakas leiduv nikotiin on tugevat sõltuvust tekitav narkootikum. „Psühhoaktiivsete sõltuvust tekitavate narkootikumide reas on nikotiin enam sõltuvust tekitav kui heroiin [ja] kokaiin,” teatab MTO. Ent kuna nikotiin ei põhjusta erinevalt heroiinist ja kokaiinist tähelepanuväärseid intoksikatsiooninähte, on kerge selle mõju alahinnata. Kuid kerge eufooriatunne, mille see esile kutsub, hoiab enamikku inimesi suitsetamise kütkes; nad tahavad tunda seda tunnet ikka ja jälle. Nikotiin muudab tõesti tuju teiseks ning leevendab ärevust. Kuid pinge, mida sigaretid vähendavad, võib olla osaliselt tingitud nikotiinihimust endast.

Samuti teeb suitsetamisest loobumise raskemaks see, et suitsetamine on harjumuslik käitumistava. Peale nikotiinisõltuvuse areneb suitsetajatel sageli harjumus sigaretti süüdata ja suitsu pahvida. Mõned ütlevad, et see jääb käe sisse. Teised võtavad seda kui ajatäidet.

Kolmanda faktorina raskendab suitsetamisest loobumist tõsiasi, et tubakast on saanud igapäevaelu osa. Tubakatöösturid kulutavad igal aastal ligi sada miljardit krooni reklaamikampaaniatele, mis kujutavad suitsetajaid võluvate, aktiivsete, tervete ja intelligentsete inimestena. Sageli võib neid näha hobuse seljas ratsutamas, ujumas, tennist mängimas või mõne muu meeldiva tegevuse juures. Filmides ja televisiooniprogrammides näidatakse samuti suitsetavaid inimesi – ning ei suitseta sugugi mitte ainult lurjused. Tubakatooteid saab seaduslikult müüa ja osta praktiliselt igal pool. Ükskõik kus sa ka poleks, on peaaegu et alati su läheduses ka mõni suitsetaja. Seda kõike vältida pole lihtsalt võimalik.

Kahjuks ei võta suitsetamissoovi ükski tablett, nii nagu aspiriin võib võtta peavalu. Et inimene suitsetamisest loobumise raske ülesandega toime tuleks, peab ta olema motiveeritud. Just nagu kaalus allavõtmine, nõuab see pikaajalist tugevat tahtepingutust. Kas see ka õnnestub, sõltub aga juba suitsetajast endast.

[Kast lk 5]

Sõltuvus noorest east

Ühest Ameerika Ühendriikides läbi viidud uurimusest ilmnes, et igast neljandast sigarette proovinud noorest sai lõpuks tubakasõltlane. Samal määral sõltlasi tekkis ka nende seas, kes proovisid kokaiini ja heroiini. Olgugi et umbes 70 protsenti täiskasvanud suitsetajatest kahetseb, et nad üldse alustasid, suudavad neist vaid vähesed suitsetamise maha jätta.

[Kast lk 5]

Mida sigaretisuits sisaldab?

Sigaretisuits sisaldab tõrva, mis koosneb enamast kui 4000 kemikaalist, millest 43 teatakse olevat vähkitekitavad. Nende hulka kuuluvad tsüaniid, benseen, puupiiritus ja atsetüleen (kütteaine, mida kasutatakse jootelampides). Veel sisaldab sigaretisuits lämmastikdioksiidi ja süsinikmonooksiidi, mis on mõlemad mürgised gaasid. Tubakasuitsu peamiseks toimeaineks on nikotiin, mis on tugevat sõltuvust tekitav narkootikum.

[Kast lk 6]

Kuidas aidata lähedasel suitsetamist maha jätta

Kui oled mittesuitsetaja, kes teab, kui ohtlik on suitsetada, tunned tõenäoliselt frustratsiooni, kui su sõbrad ja lähedased inimesed suitsetamist jätkavad. Mida saad sa teha, et aidata neil suitsetamisest loobuda? Näägutamine, anumine, sundimine ja naeruvääristamine vaevalt et mingeid tulemusi annavad. Sama kasutu on moraalilugemine. See võib panna suitsetaja loobumise asemel hoopis sigareti järele haarama, leevendamaks emotsionaalset valu, mida säärased meetmed põhjustada võivad. Püüa siis mõista, kui raske on suitsetamist maha jätta ning et ühe jaoks võib see olla raskem kui teise jaoks.

Kedagi ei saa sundida suitsetamist maha jätma. Suitsetaja peab ise endas jõudu leidma ja tahtma kindlalt sellest pahest loobuda. Sinu osaks on teda armastavalt julgustada ja toetada, et tal see soov tekiks.

Kuidas saad sa seda teha? Valides õige aja, võiksid väljendada oma armastust selle isiku vastu ning öelda talle, et sulle teeb tema harjumus suitsetada muret. Selgita, et tahad talle toeks olla, kui ta vaid otsustab suitsetamisest loobuda. Muidugi ei saa seda teha liiga sageli, sest siis kaotaks niisugune pöördumine oma mõju ja tähenduse.

Mida võiksid sa teha siis, kui sulle lähedane inimene teeb otsuse suitsetamisest loobuda? Pea meeles, et ta võib kannatada võõrutamissümptomite all, mille hulka kuuluvad ka ärrituvus ja depressioon. Samuti võib esineda peavalu ja unehäireid. Tuleta oma lähedasele inimesele pidevalt meelde, et need sümptomid on vaid ajutised ning näitavad seda, et organism püüab pärast vastset muudatust parema tervise suunas tasakaalu leida. Ole rõõmus ja positiivne. Räägi sellest, kui õnnelikuks see sind teeb, et ta suitsetamise maha jätab. Aita tal kogu võõrutusaja kestel vältida stressitekitavaid olukordi, mis võiksid viia tagasilanguseni.

Ent mida teha tagasilanguse korral? Ära reageeri ägedalt. Ole kaastundlik. Võta seda kui kogemust, millest teil mõlemal on midagi õppida. Siis on suurem tõenäosus, et järgmine katse õnnestub.

[Pilt lk 7]

Tubakatöösturid kulutavad igal aastal reklaamile ligi sada miljardit krooni