Mis on El Niño?

Kui tavaliselt veevaene Apurimaci jõgi, mis voolab Peruus Lima lähedal, pühkis minema peaaegu kogu Carmeni omandi, kurtis ta: „Nii on juhtunud paljudega, väga paljudega. Ma pole ainuke.” Limast põhja pool muutsid paduvihmad rannikuäärse Sechura kõrbe ühe osa ajutiselt Peruu suuruselt teiseks järveks, mis võttis enda alla 5000 ruutkilomeetrit. Mujal maailmas tõid rekordilised üleujutused, tugevad tsüklonid ja suured põuad kaasa näljahädasid, taude, metsatulekahjusid ning tegid kahju saagile, omandile ja keskkonnale. Mis oli kõige selle taga? Paljud süüdistavad selles El Niñot, mis algas 1997. aasta lõpu poole Vaikse ookeani troopika- ja ekvatoriaalpiirkonnas ning kestis ligikaudu kaheksa kuud.

Mis El Niño õieti on? Kuidas see areneb? Miks on sellel nii kaugeleulatuv mõju? Kas selle järgmist tulekut saab täpselt ennustada, mis võimaldaks vähendada selle tekitatavat kahju inimestele ja nende omandile?

Algab vee soojenemisega

„Täpselt öeldes on El Niño vaid sooja vee hoovus, mis ilmub Peruu rannikule iga kahe kuni seitsme aasta tagant,” ütleb ajakiri „Newsweek”. Sellist vee soojenemist märkasid meremehed Peruu ranniku ääres juba rohkem kui sada aastat tagasi. Kuna need soojad hoovused jõuavad sinna tavaliselt jõulude ajal, pandi neile nimeks El Niño, mis tähendab hispaania keeles Jeesus-lapsukest.

Peruu rannikuäärsete vete soojenemine toob sellele maale rohkem sademeid. Tänu vihmadele puhkeb õitsele kõrb ning kariloomadel on toidust. Kui aga vihmasajud on tugevad, põhjustavad need selles piirkonnas üleujutusi. Peale selle takistab merevee soe pinnakiht toitainerikkal jahedamal veel üles kerkida. Selle tagajärjel siirduvad paljud veeloomad ja isegi mõned linnud toiduotsinguil mujale. Hiljem on El Niño mõju tunda ka teistes paikades, mis on Peruu rannikust üsna kaugel. *

 Sünnib tuulest ja veest

Mis põhjustab Peruu ranniku lähedal veetemperatuuri ebatavalist tõusu? Et seda mõista, tuleb esiteks vaadelda, kuidas toimub Vaikse ookeani troopikapiirkonnas ida- ja lääneosa vahel õhuringlus, mida kutsutakse Walkeri tsirkulatsiooniks. * Kui päike soojendab ookeani pinnakihti läänes, Indoneesia ja Austraalia lähedal, hakkab atmosfääris kuum ja niiske õhk tõusma, mis põhjustab vee pinnakihi kohal madalrõhuala. Tõusev õhk jahtub ning kaotab oma niiskuse, põhjustades vihmasadusid. Kõrgemal atmosfääris ajab tuul kuiva õhu ida poole. Kui õhk ida poole liigub, muutub see jahedamaks ja raskemaks ning hakkab Peruu ja Ecuadori poole jõudes allapoole laskuma. See põhjustab ookeani selle osa kohal kõrgrõhuala. Madalates õhukihtides liiguvad passaattuulteks kutsutud õhuvoolud tagasi lääne poole Indoneesia suunas, mis ka lõpetab selle ringluse.

Kuidas mõjutavad passaattuuled Vaikse ookeani troopikapiirkonna pinnavee temperatuuri? „Passaattuuled mõjuvad tavaliselt nagu kerge tuul väiksele tiigile,” ütleb „Newsweek”, „kuhjates sooja vee Vaikse ookeani lääneossa, nii et seal on veetase kaks jalga [60 cm] kõrgem ja veetemperatuur 15 kraadi Fahrenheiti järgi [8 °C] soojem kui näiteks Ecuadoris.” Vaikse ookeani idaosas tõuseb toitainerikas külmem vesi üles, mis paneb mereelustiku kihama. Seega on tavalistel aastatel ehk mitte El Niño aastatel ookeani pinnatemperatuur idas jahedam kui läänes.

Millised atmosfäärimuutused tekitavad El Niño? „Teadlased ei tea seda seniajani, miks passaattuuled iga paari aasta tagant nõrgenevad või koguni vaibuvad,” teatab „National Geographic”. Kui need tuuled kaotavad oma jõu, loksub Indoneesia lähistele kuhjunud soe vesi itta tagasi, tõstes pinnavee temperatuuri Peruus ja mujal ookeani idaosas. Selline liikumine avaldab aga omakorda mõju atmosfääri  tsirkulatsioonile. „Vaikse ookeani troopikapiirkonna idaosa soojenemine nõrgendab Walkeri tsirkulatsiooni ja nihutab tugevate vihmasadude konvektiivse vööndi ida poole, läänest Vaikse ookeani troopikapiirkonna kesk- ja idaossa,” ütleb üks teatmeteos. Seega saab mõjutatud kogu Vaikse ookeani ekvatoriaalpiirkonna ilmastik.

Nagu rahn jões

El Niño võib muuta ilmastikku ka Vaikse ookeani troopikapiirkonnast märksa kaugemal. Kuidas? Seda teeb ta atmosfääri tsirkulatsioonisüsteemi kaudu. Atmosfääri tsirkulatsiooni kohalike hälvete kaugeleulatuvat mõju võib võrrelda keset jõge oleva rahnuga, mis põhjustab lainetust kogu jõe ulatuses. Tihedad vihmapilved, mis tõusevad ookeani sooja troopikapiirkonna kohale, tekitavad atmosfääris rahnutaolise takistuse, mis mõjutab ilmastikku tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Suurematel laiustel El Niño tugevneb ja tõrjub kõrvale kiiresti liikuvad idasuunalised õhuvoolud, mida tuntakse kui jugavoolusid. Jugavoolud suunavad enamiku tormide liikumist nendel laiustel. Jugavoolude tugevnemine ja suuna muutumine võib aastaaegasid ka karmimaks või pehmemaks muuta. Näiteks on El Niño talved Ameerika Ühendriikide mõningates põhjaosariikides üldiselt pehmemad kui tavaliselt, samal ajal aga mõningates lõunaosariikides märjemad ja külmemad.

Kui ennustatav?

Tormi tugevust võib ennustada kõigest mitu päeva ette. Kas see peab paika ka El Niño puhul? Ei. El Niño ennustused ei hõlma lühiajalisi ilmamuutusi, vaid mitu kuud järjest kestvaid ebanormaalseid ilmastikutingimusi suurel alal. Seetõttu on klimatoloogidel mingil määral El Niño ennustamine õnnestunud.

Näiteks ennustati 1997/98. aasta El Niñot 1997. aasta mais ehk umbes kuus kuud enne selle algust. Vaikse ookeani troopikapiirkonda on nüüd pandud 70 ankurdatud poid, mis registreerivad tuulte parameetreid pinna lähedal ja vee temperatuuri kuni 500 meetri sügavuseni. Arvutimudelid muudavad need andmed ilmaennustuseks.

Varajased El Niño prognoosid aitavad inimestel eesolevateks muutusteks valmistuda. Alates 1983. aastast on El Niño ennustused näiteks õhutanud paljusid Peruu farmereid kasvatama karja ja vilja, mis niiskemate tingimustega sobivad, kalurid on aga hakanud kala asemel püüdma krevette, kes tulevad sinna sooja veega. Jah, täpsed ennustused ja ettevalmistus võivad vähendada El Niño tekitatavat kahju nii inimestele kui ka majandusele.

Meie planeedi kliimat mõjutavate protsesside teaduslik uurimine näitab, kui täpsed on muistse Iisraeli kuninga Saalomoni inspireeritud sõnad, mis ta pani kirja umbes 3000 aastat tagasi. Ta kirjutas: „Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole, keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku!” (Koguja 1:6). Tänu õhuvoolude ja ookeanihoovuste uurimisele on tänapäeva inimene saanud ilmastiku kohta palju teada. Saagem siis kasu nendest teadmistest, võttes kuulda selliste ilmastikunähtuste nagu El Niño kohta antud hoiatusi.

[Allmärkused]

[Kast lk 27]

EL NIÑO HÄVITUSTEE

■ 1525: kõige varajasem ülestähendus El Niño kohta Peruus.

■ 1789–1793: El Niño tõttu hukkus Indias rohkem kui 600 000 inimest ja see põhjustas suure näljahäda Lõuna-Aafrikas.

■ 1982–1983: selle tagajärjel suri peamiselt troopilistes piirkondades rohkem kui 2000 inimest ning tekitas omandile ligikaudu 200 miljardi Eesti krooni ulatuses kahju.

■ 1990–1995: kolm järjestikust sündmust moodustasid ühe pikima teadaoleva El Niño episoodi.

■ 1997–1998: kuigi esimest korda saatis El Niñoga seotud üleujutuste ja põudade regionaalseid prognoose suures osas edu, hukkus maailmas ligikaudu 2100 inimest ning omandile tekitatud kahju ulatus umbes 500 miljardi Eesti kroonini.

[Joonised/kaardid lk 24, 25]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

 NORMAALNE OLUKORD

Walkeri tsirkulatsioon

Tugevad passaattuuled

Soe ookeanivesi

Külm ookeanivesi

EL NIÑO

Jugavoolud muudavad suunda

Nõrgad passaattuuled

Soe vesi liigub itta

Tavalisest soojem või kuivem

Tavalisest külmem või märjem

[Joonised/pildid lk 26]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

EL NIÑO

Punane värv maakeral tähistab normaalsest palju soojemat veetemperatuuri

NORMAALNE OLUKORD

Soe vesi kuhjub Vaikse ookeani lääneossa, tänu millele tõuseb idas pinnale toitainerikas külmem vesi

EL NIÑO

Kuna passaattuuled on nõrgad, loksub soe vesi tagasi itta, mis takistab jahedamal veel üles tõusta

[Pildid lk 24, 25]

PERUU

Vee all olev Sechura kõrb

MEHHIKO

Orkaan Linda

CALIFORNIA

Mudalaviinid

[Allikaviited]

Leheküljed 24, 25 vasakult paremale: Fotografía por Beatrice Velarde; pildid: Laboratory for Atmospheres, NASA Goddard Space Flight Center; FEMA foto: Dave Gatley