Vaatleme maailma

Kas Euroopa pruunkarud surevad välja?

Maailma Looduse Fondi (WWF) sõnul on Lääne-Euroopa pruunkarud ohus. Neid on järele jäänud vaid kuus väikest populatsiooni. „Kõige halvemas olukorras on Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia pruunkarupopulatsioonid ning sealsed keskkonnakaitsjad ütlevad, et kui karusid mujalt juurde ei tooda, surevad nad välja,” teatab Londoni ajaleht „The Daily Telegraph”. „Itaalias on vaid neli karu Alpide lõunaosas,” lisab ajaleht. Kreekas on tõsiseks probleemiks see, et talupidajad ja mesinikud, kes on vihased murtud kariloomade ning hävitatud mesitarude pärast, tapavad karusid. Seevastu on mõningates Ida-Euroopa riikides suured karupopulatsioonid. Rumeenias on suudetud karupopulatsioone tugevdada ja nende arvukust suurendada tänu rangetele kaitseabinõudele ning karude juurdetoomise programmile. Venemaal, kus karud on kaitse all, on neid 36 000 ringis. „Selleks et päästa Euroopa viimased karud, tuleb kiiremas korras tegutseda,” ütleb WWF’i Euroopa lihasööjate päästmise kampaanias osalenud Callum Rankine. „Ilma kohese sekkumiseta surevad need karud välja.”

Kulukas heategevus

Kriisiaegadel annetatud ravimitest on saanud kasu miljonid inimesed. Hiljutine Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) uuring aga näitas, et annetatud ravimitel puuduvad tihtipeale piisavad kasutamisjuhised või on neil piiratud säilivusaeg. Kuigi inimesed saadavad ravimeid oma parimate kavatsustega, „ei pruugi nad alati saata neid ravimeid, mida kõige rohkem vaja oleks, ning kui need riiki jõuavad, koormavad nad üle juba niigi koormatud jaotussüsteemi ja neist on raske lahti saada”, ütleb MTO ametnik dr. Jonathan Quick. Rohkem kui pooled Bosniale annetatud ravimitest olid kasutamiskõlbmatud. Armeeniasse ning Bosnia ja Hertsegoviina linna Mostarisse tuli saata spetsiaalsed tuhastusseadised, et põletada mittevajalikud ravimid. Arvestuste kohaselt läheb kasutamiskõlbmatute arstimite Horvaatiast muudesse tuhastuskohtadesse viimine maksma 30–60 miljonit Eesti krooni.

Hääl söödaks

Kuigi enamik taimi meelitab tolmeldajaid ligi kas värvuse või lõhnaga, teeb troopikataim Mucuna holtoni seda heli peegeldamisega, teatab Saksamaa ajakiri „Das Tier”. Seda ronitaime külastavad nahkhiired, kes saavad ümbruse kohta infot väljasaadetud ultrahelisignaalide kaudu. Erlangeni ülikooli teadlased avastasid, et taime nektar funktsioneerib kui helipeegeldi, peegeldades ultrahelisignaale nahkhiirtele otse tagasi. „Tänu sellele on nahkhiirtel kergem õisi üles leida,” ütleb ajakiri.

Mürgiseened

„Ida-Euroopas ja Põhja-Itaalias, kus inimestel on kombeks seenel käia, saab igal aastal märkimisväärne arv inimesi seenemürgituse või sureb seenemürgituse tagajärjel,” teatab Londoni ajaleht „The Times”. Kuna seenetoitude valmistamine on muutunud populaarseks, hoiatavad eksperdid umbes 250 Suurbritannia maakohtades kasvava mürgiseene söömise eest. Nii rohelise kui ka valge kärbseseene söömine lõppeb tõenäoliselt surmaga. Seepärast soovitatakse seenelistel ühineda gruppidega, kellel on kaasas head seenetundjad. „Kuna alati pole kerge söödavate ja mürgiste [seente] vahel vahet teha, on rumal minna korjama seeni, kui sul pole kaasas eksperti,” hoiatab Briti Mükoloogiaühingu kauaaegne liige.

AIDSi majanduslikud tagajärjed

Peale selle et AIDS tähendab Aafrikas tragöödiat rahva tervisele, on see seal kiiresti muutumas ka majanduslikuks katastroofiks, kirjutab „Le Monde”. Kuna Aafrikas on 23 miljonit HIV-positiivset inimest ning igal aastal sureb sellesse viirusesse 2 miljonit inimest, „teeb AIDSi-epideemia tühjaks kogu arengust tuleneva kasu”. Aafrika firmad on raskustes, kuna järjest rohkem töötajaid puudub töölt ja sureb selle haiguse tõttu. Üks riiklik raudteefirma on kaotanud oma personalist üle 10 protsendi. Ühes teises firmas  on 11 500 töötajast 3400 HIV-positiivsed. Põllumajandus läheb allamäge, kuna talupidajad surevad AIDSi. Lisaks sellele väheneb haritud inimeste arv ning tõuseb kirjaoskamatute arv, kuna peredel pole ei aega ega raha, et saata lapsi kooli, ning sajad õpetajad on AIDSi surnud.

Astronoomid paluvad vaikust

Raadioastronoomid, kes otsivad signaale, mis räägivad esimeste galaktikate ja tähtede sünnist, muutuvad „moodsa tsivilisatsiooni tehnika” tõttu üha murelikumaks, ütleb „International Herald Tribune”. Televisioonijaamade, raadiosaatjate, sidesatelliitide ja mobiiltelefonide tõttu pole kuulda kosmosest lähtuvat mikrolainetausta, mida teadlased püüavad uurida. Astronoomid otsivad oma uuringute tegemiseks vaikset paika, „kus igasugune raadiosidepidamine on keelatud”. Sinna kavatsevad nad sadade kilomeetrite suurusele maa-alale üles seada raadioteleskoobid, mis on „100 korda võimsamad kui praegu kasutuselolevad seadmed”. Teadlased loodavad, et kogutav info aitab vastata küsimustele, mis puudutavad aja, ruumi ja mateeria algust.

México linnupopulatsioon kasvab plahvatuslikult

México linnupopulatsioon on kontrolli alt väljumas. Metropoli piirkonnas elab praegu umbes 1 335 000 tuvi, nagu teatati ajalehes „Reforma”. Nende lemmikistepaigad on monumendid ja kujud. Linnuekspertide sõnul „võtavad pealinnas kohanenud linnud päevas ette kolm teekonda”, ütleb ajaleht. „Ühes kohas veedavad nad öö, teisest kohast otsivad süüa ning kolmandas paigas puhkavad, kuid [igasse paika] jätavad nad jäljed, nimelt väljaheited.” Nad levitavad ka mitmesuguseid haigusi, alates allergiatest kuni bakter-, seen- ja viirushaigusteni. Rahvusvaheline organisatsioon, kes tegeleb tuviküsimusega, „on soovitanud kehtestada seaduse, mis keelab avalikes piirkondades linde toita”. Kuid selle seaduse järgi tuleb „karistada igaüht, kes tapab linde, et nende arvukust kontrolli all hoida”.

Kallistatakse surnuks

„Üks maailma vanimaid ja suurimaid puid on surnukskallistamise ohus,” teatab „The Australian”. Kauripuud, mis kasvab Uus-Meremaal Aucklandi põhjaosas, käib igal aastal vaatamas tuhandeid turiste, kes harjumuspäraselt puu ümbert kinni võtavad ja selle juurte peal talluvad. „See puu on üle 50 meetri kõrgune, kuid mitte kõige kõrgem puu maailmas,” kirjutab ajaleht. „Puidu mahu järgi kuulub see aga suurimate hulka.” Selle „vana metsamehena” tuntud puu ametlikuks vanuseks on 2000 aastat, kuid arvatakse, et tegelikult on ta kaks korda vanem. Seda puud, mis on elanud üle loodusõnnetused, kahjurite rünnakud ning pääsenud maharaiumisest, ähvardab nüüd surnukskallistamise oht. Üks keskkonnaametnik ütleb: „See puu on haige, kas ta aga terveks saab, seda me ei tea.”

Rinnaga toitmine ja kehakaal

Uurijad ütlevad, et nad on leidnud veel ühe rinnaga toitmise plussi: see võib hoida last tulevikus ülekaaluliseks muutumast. Saanud teada 9357 viie- ja kuueaastase lapse kehakaalu, uuris Müncheni ülikooli teadlastegrupp järele, mida nendele lastele oli beebieas süüa antud, nagu teatati ajakirjas „Focus”. Lapsed, keda oli rinnaga toidetud kolm kuni viis kuud, olid kooliealiseks saades 35 protsenti väiksema tõenäolisusega ülekaalulised kui need lapsed, keda poldud kunagi rinnaga toidetud. Mida kauem oli last rinnaga toidetud, seda väiksem oli võimalus ülekaaluliseks muutuda. Ühe teadlase sõnul on see nii tänu ema piima koostisosadele, mis aitavad kaasa ainevahetusele.

Kui palju peavad lapsed vett jooma?

Paljud ühe- kuni nelja-aastased lapsed joovad liiga vähe vedelikku. See selgus uuringus, mille korraldas üks Saksamaa Dortmundi laste toitumisega tegelev instituut ja millest kirjutas tarbijate ajakiri „Test”. Ühe- kuni nelja-aastased lapsed kaotavad eriti palju vett ning neil tuleb päevas juua peaaegu liiter vedelikku lisaks sellele, mida nad söögikordade ajal saavad. Keskmiselt joovad lapsed kolmandiku võrra vähem kui peab ja tihti pole see nende enda süü. Uurijad said teada, et viiest korrast ühe puhul ei andnud vanem oma lapsele juua, kui see juua palus. Mida oleks kõige parem juua? Kui vesi on puhas, on kõige parem juua paljast vett, teatab „Test”.