Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

Väikelapsed ja televisioon

Ameerika Pediaatriaakadeemia soovitab alla kaheaastastel lastel televiisorit mitte vaadata, teatab „The Toronto Star”. Aju varajase arengu uurimise tulemused näitavad, et beebid ja väikelapsed vajavad otsest kontakti vanemate ja teiste hooldajatega. Televiisori vaatamine võib „segada omavahelist suhtlemist, mis aitab kaasa nende sotsiaalsete, emotsionaalsete ja tunnetuslike oskuste arenemisele”. Kuid sugugi mitte kõik eksperdid pole sama meelt. Kanada Pediaatrialiit näiteks ütleb, et kui laps vanema järelevalve all päevas maksimaalselt 30 minutit kvaliteetseid telesaateid vaatab, annab see vanemale võimaluse oma last õpetada. Mõlemad organisatsioonid on aga üksmeelsed selles, et väikeste laste magamistoas ei peaks olema televiisorit ega arvutit ning et televiisorit ei tohiks kasutada lapsehoidjana. Kuna televiisori vaatamine võib väikeste laste tervisele kahjulik olla, on antud soovitus „innustada lapsi õue minema, raamatuid lugema, puslesid kokku panema või muid mänge mängima”.

Frustratsioon töö juures

Miks lähevad mõned inimesed töö juures endast välja või muutuvad koguni vägivaldseks? Toronto psühholoogi Sam Klarreichi sõnul ei pruugi põhjuseks olla üksnes stress, vaid madal frustratsioonitaluvus. Ta usub, et niisugusesse seisundisse satuvad teenistujad, kes tunnevad, et neil kästakse „töö juures kas või nahast välja pugeda ning kes pärast avastavad, et tasu ei vasta tehtud pingutustele”, teatab ajaleht „The Globe and Mail”. Klarreich hoiatab, et kauakestev viha on „väga ebatervislik emotsioon”, mis võib viia insuldi või südameatakini. Ta ergutab teenistujaid, et nad õpiksid frustratsiooni tunnustama, istuksid koos oma tööandjaga maha ning arutaksid rahulikult, kui palju tööd nad tegelikult ära teha jõuavad. Teisest küljest annab Klarreich soovituse tööandjatele, et nad paneksid tähele töölisi, kes näivad olevat läbipõlemise äärel, ning annaksid neile lisaabi, kergendades nende töökoormat või soovitades neil vaba päeva võtta.

Laulmine tõstab tuju

Teadlased on avastanud, et laulmine vabastab ajus keemilisi aineid, mis tekitavad lõõgastus- ja õnnetunde, teatab Saksamaa ajaleht „Stuttgarter Nachrichten”. Teadurid ütlevad, et laulmine paneb „emotsioonide molekulid” ajus liikuma. „Öeldakse, et lauldes inimene mitte üksnes ei väljenda oma tundeid, vaid ka loob neid,” on kirjas teadaandes. Muusikaõpetajate sõnul tundub tänapäeval paljudele inimestele, et laulmine on „vanamoodne” või et neil pole head häält, ning seetõttu jätavad nad laulmise ja muusika meedia pärusmaaks. Ometi näitab see uurimus, et see on inimestele kasulik, kui nad ise laulavad.

Saagivargused

Mitmetes Saksa liidumaades kaebavad farmerid, et saagivarguste juhtumid sagenevad, teatab „Siegener Zeitung”. Vargad võtavad ämbritäite viisi kurke ning laovad minifurgoonidesse virnade viisi spargleid. Ühel juhtumil varastati 7000 maasikataime. Ehkki mõned inimesed võivad varastada toitu halveneva majandusliku olukorra tõttu, näib see teiste jaoks lihtsalt hobi olevat. Farmerid teatavad, et nad on näinud rüüstatud põldude juures „igat klassi autosid”. Sageli asuvad põllud omanike majadest kaugel ning neil põldudel paistavad vargad muutuvat järjest julgemaks. Üks konsultant soovitas farmeritel oma saagi sõnnikuga katta, et vargaid eemale peletada.

Seltskondlik aktiivsus võib eluiga pikendada

Harvardi Ülikooli ühe uue uurimuse põhjal elasid need vanemad inimesed, kes osalesid seltskondlikus tegevuses, näiteks käisid kirikus, restoranides, spordiüritustel ja kinos, keskmiselt kaks ja pool aastat kauem kui need inimesed, kes olid vähem seltskondlikud. Kaua aega oletati, et inimestele on abiks sellise tegevusega kaasnev liikumine, ütles seda uurimust juhtinud Harvardi Ülikooli teadur Thomas Glass. Ent ta lisas, et see uurimus annab „vahest kõige jõulisemaid kaudseid tõendeid, mis meil seniajani on olnud, et tegelikult pikendab eluiga see, kui inimesel on oma elus veel vanaski eas mõttekas eesmärk”. Glass märkis, et olenemata tegevusest pikenes eluiga peaaegu et igal juhtumil, mil inimene vaid rohkem ette võttis.

Maailma vanimad laevavrakid

Okeanograafid on avastanud kahe foiniikia laeva vrakid, mis pärinevad umbes aastast 750 e.m.a., teatab Prantsusmaa ajakiri „Sciences et avenir”. Need paadid, millest üks on 15 ja teine 18 meetrit pikk, asusid Iisraeli ranniku lähedal umbes 500 meetri sügavuses ning need on vanimad laevad, mis eales ulgumerest leitud. Paadid olid asunud teele Tüürose sadamast ning nende lastiks olid savist veiniamforad, mis pidid tõenäoliselt jõudma Egiptusesse või Põhja-Aafrikasse Kartaago linna. Ajalehes „International Herald Tribune” tsiteeriti laevade avastaja Robert Ballardi sõnu: „Näib, et ookeani tohutu sügavus, päikesevalguse puudus ning vee suur surve säilitavad ajalugu palju paremini, kui me arvasime.” Uurijad ütlesid, et see avastus „võib aidata muistse merekultuuri uurimises uue lehekülje pöörata”.

Esimene asi, mis lõõgastab

Ühe hiljutuse uurimuse käigus küsiti 1000 inimeselt 30 riigis, milline on nende lemmiktegevus, et stressi vähendada või sellest vabaneda. 56 protsenti kogu maailmas intervjueeritud inimestest asetas esikohale muusika, teatab uudisteagentuur Reuters. Põhja-Ameerikas nimetas muusikat esimesena 64 protsenti küsitletutest, samal ajal kui arenenud Aasia maades oli see protsent 46. Üldjärjestuses tuli teisele kohale televiisori vaatamine ning sellele järgnes vannis või duši all käimine. „Kui mõelda muusika hinnale ning sellele, kuivõrd kättesaadav on see raadio, teleri, laserplaadimängijate, Interneti ja veel paljude teiste uute kanalite vahendusel, siis pole sugugi üllatav, et üle poole maailmast lõõgastumiseks muusikat kuulab,” ütles Tom Miller, kes Roper Starch Worldwide’i uurimust juhatas.

Vaesus on ülemaailmne probleem

Maailmapanga president James D. Wolfensohn väljendas hiljuti oma muret maailmas jätkuvalt valitseva vaesuse pärast. Wolfensohn märkis, et kolmandik maailma kuuest miljardist inimesest elab seniajani äärmises vaesuses, teatab México ajaleht „La Jornada”. Ta lisas, et pool maakera elanikkonnast peab tulema toime vähem kui kahe dollariga päevas ning miljard inimest vähem kui dollariga päevas. Ehkki Wolfensohn on uhke edu üle, mida Maailmapank on vaesuse vastu võideldes saavutanud, näitavad esitatud arvud, et probleem on laialt levinud ning veel kaugeltki mitte lahendatud. Ta sõnas: „Meil tuleb tunnistada, et vaesus on ülemaailmne probleem.”

Kui kahtled, viska ära

Mõnda liiki hallitust, näiteks seda, mida sisaldab sinihallitusjuust, võib julgesti süüa. Kuid mõnda liiki hallitus võib olla ohtlik, eriti nende inimeste jaoks, kel on kehv tervis, hoiatab „UC Berkeley Wellness Letter”. Kõige mürgisemad on leiva- ja teraviljatoodetele tekkivad hallitused. Nähtaval hallitusel on sageli juuresarnased niidid, mis tungivad toidu sisse. Peale selle ei hävi hallituse tekitatud mürgid toidu kuumutamisel. „UC Berkeley Wellness Letter” soovitab:

▪ Hoia toiduaineid võimaluse korral külmas ning kasuta need ära enne, kui neile hallitus kasvab.

▪ Kui marjad või viinamarjad on läinud hallitama, viska need ära. Pese puuvilju vahetult enne söömist, sest niiskus soodustab hallituse teket.

▪ Suurtel ja kõvadel puu- ja köögiviljadel, näiteks õuntel, kartulitel, lillkapsal ja sibulatel, võib väiksed hallitanud kohad julgesti ära lõigata. Hallitama läinud pehmed puuviljad, nagu virsikud ja melonid, tuleks ära visata.

▪ Hallitama läinud kõva juustu on võimalik osaliselt päästa, kui hallitus ja 2–3 sentimeetrit juustu selle ümbert ära lõigata. Hallitama läinud pehmed juustud ja jogurt tuleks aga ära visata, samuti tuleks toimida ka hallitama läinud leiva, liha, toiduülejääkide, pähklite, maapähklivõi, siirupite ja hoidistega.

Tervislikum grillimine

„Liiga vähe aega küpsetatud liha on tervishoiu seisukohalt alati muret tekitanud, kuid viimastel aastatel on hakatud seostama palju pikaajalisemate tervisekahjustustega liha üleküpsetamist, eriti sea- ja loomaliha, kana ja kala põletamist ning mustaks kõrvetamist kuskil tagaõue grillis,” teatab Kanada ajaleht „National Post”. Kui küpsetada liha kõrgel temperatuuril, moodustuvad kantserogeensed ühendid, mida nimetatakse heterotsüklilisteks amiinideks. Teadaandes soovitatakse kasutada grillimise ohutumaks muutmiseks lihtsat marinaadi, mis sisaldaks „midagi happelist, näiteks sidruni- või apelsinimahla või äädikat”. Korduvate katsete käigus leidsid Ameerika Vähiuuringute Instituudi teadurid, et „marineeritud toidus oli 92–99% vähem heterotsüklilisi amiine kui mittemarineeritud toidus, ning polnud mingit vahet, kas liha oli seisnud marinaadis 40 minutit või kaks päeva”.