Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kristlik armastus vastamisi vulkaaniga

Kristlik armastus vastamisi vulkaaniga

Kristlik armastus vastamisi vulkaaniga

„ÄRGAKE!” KAMERUNI–KORRESPONDENDILT

EELMISEL aastal plahvatas Lääne-Aafrikas Kamerunis raevukalt üks mäehiiglane. Kameruni mägi on vulkaan, mille suurim kõrgus merepinnast on 4070 meetrit. Seda purset, mis on selle mäe viies purse 20. sajandi jooksul, peetakse teadete kohaselt kõigist senini toimunutest kõige tugevamaks ning tõsisemaks.

Katastroof andis endast esimest korda märku laupäeva pärastlõunal 27. märtsil 1999. Mäejalamil asuvast Buea linnast teatasid pealtnägijad, et seinad, majad ning isegi puud vappusid ägedalt. Järgmisel õhtul umbes kella poole üheksa paiku raputas seda piirkonda äärmiselt tugev ning raevukas maavärin. Seda oli tunda ka 70 kilomeetri kaugusel Doualas. Teisipäeval, 1999. aasta 30. märtsi „Le Messager’i” juhtkiri teatas: „Kameruni vulkaan purskas – tulelõõm ähvardab 250 000 inimest.” See jätkas: „Kahe päeva jooksul värises maapind 50 korda; tekkinud on juba 4 kraatrit; sajad majad on hävinud; presidendipalee Bueas on purunenud.”

Bueas elab ligikaudu 80 Jehoova tunnistajat. Paljude majad hävisid, muu hulgas ka hoone, mida kasutati kuningriigisaalina. Kuid ükski tunnistajatest ei saanud surma.

Kristlik armastus väljendus tegudes

Kristlik armastus ajendas vendi kohe tegutsema, et kõrvaldada selle raevuka mäehiiglase tekitatud suurt kahju. Moodustati abistamiskomitee, Jehoova tunnistajate juhtiv kogu eraldas raha hädavajalike kulutuste tarvis ning sajad tunnistajad ohverdasid armastavalt oma aega, energiat ning raha.

Jehoova tunnistajate kogudused saatsid toiduaineid. Üks tunnistaja annetas 1000 betoonplokki. Teine muretses odava hinnaga alumiiniumist katuseplekki. Kolmas kõndis 16 kilomeetrit, et hankida metsamaterjali. Üks noor mees, kes oli kogunud raha mõrsjaluna maksmiseks tulevastele sugulastele, lükkas pulmad edasi ning kasutas seda raha oma kettsae parandamiseks. Seejärel läks ta metsa ning saagis kolme nädala jooksul terve maja jagu palke. Tugevad noored kristlikud vennad tassisid palgid pea peal viie kilomeetri kaugusel olevasse kogumiskohta, kust veoauto need ära viis.

Taastamistööd algasid 24. aprillil, kui 60 vabatahtlikku kogunes õnnetuspaika. Järgnevatel nädalavahetustel kasvas see arv kuni 200-ni. Kolm Jehoova tunnistajat, kellel on täiskohaga töö, tulid ehitama pärast oma päevatööd ning lõpetasid alles pärast keskööd. Üks Doualast pärit tunnistaja töötas terve hommiku ilmalikul tööl, sõitis siis mootorrattaga 70 kilomeetrit ja töötas kuni keskööni ning läks alles siis koju. Vähem kui kahe kuuga ehitati valmis kuus maja. Samal ajal jätkusid Buea koguduse koosolekud ühes eramajas, kusjuures kohal viibis kaks korda rohkem kuulajaid kui koguduses liikmeid.

Samal ajaperioodil jagas abistamiskomitee rohkem kui 40 000 tabletti saastunud vee puhastamiseks ning aitas korraldada haiglaravi umbes kümnele inimesele, kellel mürgised gaasid ning vulkaaniline tuhk olid kahjustanud hingamiselundeid. Milline oli nende reageering, kes olid sellise kristliku armastuse tunnistajateks?

Kristlik armastus võidab

Olles vaadanud üht vendade ehitatud maja, ütles provintsi põllumajandusdelegatsiooni liige: „Maja iseenesest on juba suureks tunnistuseks ..., see on näide armastusest.” Üks õpetaja märkis: „Ma ei ole mitte kunagi midagi sellist näinud. ... See on tõesti tõelise kristluse tundemärk.”

Ka need, kes isiklikult seda armastust tunda said, ei olnud sõnadega kitsid. 65-aastane ning põduravõitu Timothy kirjutas: „Iga kord, kui me oma uut maja vaatame, täituvad meie silmad pisaratega. Täname kogu aeg Jehoovat kõige eest, mis ta meile on teinud.” Üks lesk, kes ei ole Jehoova tunnistaja, jäi oma nelja lapsega puupaljaks, kui nende maja kokku varises. Need, kes olid palgatud talle appi, varastasid ära tema katusematerjali. Oma abi pakkusid Jehoova tunnistajatest vabatahtlikud. Ta ütles: „Ma ei tea, kuidas teid tänada. Mu süda on tulvil rõõmu.” Ühe kristliku kogudusevanema naine Elizabeth märkis: „Olen õnnelik, et Jehoova organisatsioonis valitseb armastus. See näitab seda, et me teenime elavat Jumalat.”

Vulkaani plahvatus oli küll võimas, kuid see ei suutnud hävitada sealses vennaskonnas valitsevat kristlikku armastust. Ja nagu apostel Paulus inspiratsiooni all kirjutas: „Armastus ei hävi ilmaski!” (1. Korintlastele 13:8).

[Pildid lk 16]

Sulalaava jõed tegid suurt laastamistööd

[Pilt lk 17]

Vabatahtlikud töölised nägid kõvasti vaeva, et taastada purunenud maju

[Pilt lk 16, 17]

Kameruni mägi