Miks rääkida ühinenud Euroopast?

ŠAMPANJAPUDELITE korgid paukusid. Taevasse lendas ilutulestik. Mis selleks põhjust andis? Kas uus millennium? Ei, tegu oli väidetavalt palju tähendusrikkama sündmusega, kui seda on aastanumbri muutus kalendrites. See oli 1. jaanuar 1999, päev, millal lasti ametlikult käiku Euroopa Liidu (EL) uus ühine maksevahend euro.

Paljudele eurooplastele näib uue raha kasutuselevõtt ajaloolise sammuna Euroopa pikal teel ühinemise poole. Hollandi ajaleht „De Telegraaf” märkis, et euro kasutuselevõtt on otsekui „kroon Euroopa ühinemisele”. Tõepoolest, pärast aastakümnetepikkust unistamist, diplomaatiat ja viivitusi näib Euroopa ühinemine lähemal kui kunagi varem.

Väljaspool Euroopat elavad inimesed võivad imestada, miks selle ümber nii palju kära tehakse. Euro kasutuselevõtt ja pingutused Euroopa ühinemiseks näivad nende igapäevaelule vähe mõju avaldavat. Siiski loob Euroopa ühinemine maailma ühe suurima majandusbloki. Seega on ühinenud Euroopat raske eirata – ükskõik kus ka ei elataks.

Näiteks kõneles USA riigisekretäri asetäitja Marc Grossman hiljuti ühele Põhja-Ameerika kuulajaskonnale: „Meie majanduslik heaolu on seotud Euroopaga.” Miks? Põhjuste hulgas mainis ta seda, et „iga kaheteistkümnes USA vabrikutööline töötab mõnele Euroopa riigile kuuluvas ettevõttes, mida on USAs kokku 4000”. Arvatakse, et Euroopa uus vääring võib mõjutada imporditud kaupade hindasid – ja isegi hüpoteegi intressimäärasid – riikides, mis asuvad Euroopast kaugel.

Arengumaadele võib see kasulik olla. Kuidas? Ühes uurimuses märgitakse: „Euroopa paljude vääringute asendamine euroga lihtsustab arengumaade ärisuhteid ELiga.” Lisaks ennustatakse, et kasu hakkavad sellest saama ka Euroopas tegutsevad Jaapani ja USA firmad. Kui euro võetakse käibele, ei ole Euroopa riikides enam kõikuvaid valuutakursse. Äritegevus võib Euroopas tõesti muutuda ökonoomsemaks.

Kui kavatsed Euroopas reisida, tunned samuti Euroopa ühinemise häid külgi. Varsti võid osta erinevates Euroopa maades kaupu ja teenuseid sama raha (euro) eest, mille väärtus on ligikaudu võrdne USA dollariga. Mööda saavad sellised ajad, kui segaduses turistid sahmerdavad kuldnate, frankide, liiride, Saksa markade ning taskuarvutitega.

Euroopa pürgimine ühinenud maailmajaoks pakub aga midagi veelgi huviäratavamat, nimelt lootust. Mõelda vaid, kõigest mõnikümmend aastat tagasi lõhestas Euroopat sõda. Seda silmas pidades on Euroopa ühinemine hämmastav fenomen. Seda jälgitakse üle kogu maailma.

Paljud ei suuda heita peast küsimust, kas kõigest hoolimata võiks olla reaalne ka maailma ühinemine. See on tõepoolest ihaldusväärne väljavaade. Kas Euroopa sammud ühinemise suunas toovad lähemale ülemaailmse ühtsuse? Enne kui hakkame seda küsimust arutama, vaadakem Euroopa ühinemisele erapooletu pilguga. Millised takistused on vaja veel ühinemise teelt kõrvaldada?

 [Kast/teabegraafika lk 4]

KAS LIIT ON KUJUNENUD ÜKSMEELSELT?

Euroopa ühendamise idee pole täiesti uus. Kuigipalju ühtsust oli juba Rooma impeeriumi ajal, seejärel Karl Suure ja ka Napoléon I valitsuse all. Siis põhines ühtsus jõul ja vallutustel. Pärast II maailmasõda leidsid paljud sõjast räsitud riigid, et ühtsus peaks põhinema koostööl. Need riigid lootsid, et koostöö ei vii mitte ainult majandusliku tõusuni, vaid ka sõja keelustamiseni. Järgnevalt on loetletud mõned ajaloolised sammud, mis on loonud praeguse olukorra:

• 1948 Sajad Euroopa poliitilised juhid kogunevad Hollandisse Haagi ja annavad vande: „Me ei hakka enam kunagi omavahel sõdima.”

• 1950 Prantsusmaa ja Saksamaa hakkavad tegema koostööd, et kaitsta oma söe- ja terasetööstust. Nendega ühineb teisigi riike ja see viib Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) moodustamiseni. ESTÜ hakkab tegutsema 1952. aastal ning selle hulka kuuluvad Belgia, Itaalia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa, Madalmaad ja Prantsusmaa.

• 1957 Need kuus ESTÜ liiget moodustavad kaks uut organisatsiooni: Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM).

• 1967 EMÜ liitub ESTÜ ja EURATOMiga, tekib Euroopa Ühendus (EÜ).

• 1973 EÜ võtab liikmeteks vastu Iiri, Taani ja Ühendkuningriigi.

• 1981 EÜga liitub Kreeka.

• 1986 EÜga liituvad Hispaania ja Portugal.

• 1990 EÜ laieneb veelgi, kui Lääne- ja Ida-Saksamaa ühinevad ning seeläbi tuleb organisatsiooni endine Ida-Saksamaa.

• 1993 EÜ liikmete pingutused suurema majandusliku ja poliitilise liidu saavutamiseks viivad Euroopa Liidu (EL) loomiseni.

• 2000 ELis on 15 liikmesmaad: Austria, Belgia, Hispaania, Iiri, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Ühendkuningriik.

[Pilt lk 3]

Paljusid Euroopa vääringuid hakkab asendama euro

[Piltide allikaviide lk 3]

Eurod ja euro sümbolid lk. 3, 5, 6 ja 8: © Euroopa Rahainstituut