Vaatleme maailma

Tubakakompanii tunnistab, et suitsetamine põhjustab vähki

Ameerika Ühendriikide suurim sigaretitootja Philip Morris tunnistab pärast aastakümnetepikkust vaidlust mitmesuguste meditsiiniasutuste uurimistulemuste üle, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki ja teisi surmatõbesid. Selle kompanii ühes pressiväljaandes öeldakse: „Meditsiini- ja teadusringkonnad on täiesti ühel meelel selles, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki, südamehaigusi, emfüseemi ning teisi raskeid haigusi.” „The New York Times” märgib, et „varem väitis see kompanii, et suitsetamine on kopsuvähi ja teiste haiguste „riskitegur” või neid „soodustav tegur”, mitte ei põhjusta neid haigusi”. Kõigest sellest hoolimata teatab kompanii: „Oleme väga uhked oma sigaretimarkide üle ja samuti reklaamikampaaniate üle, mis on neid aastate jooksul toetanud.”

Kaduvad maastikutähised

Kanada läänepreeriatest on tasapisi kadumas viljahoidlad. Kõige rohkem oli viljahoidlaid aastal 1933, kui neid oli selles maapiirkonnas 5758. Nüüdseks on nende arv langenud 1052-ni. Milles on põhjus? Üks mees, kes nägi viljahoidla lammutamist, kurtis: „Ajad on kõvasti muutunud. Põllumajandusest on saanud põllundusäri. Perefarmid surevad välja, niisamuti ka viljahoidlad.” Ajakiri „Harrowsmith Country Life” väidab, et „preeriad viljahoidlateta on justkui Veneetsia kanaliteta, New York pilvelõhkujateta või Inglismaa pubideta”. Huvirühmad töötavad selle nimel, et säilitada seda, mida peetakse Kanada tasandike arhitektuuriliseks sümboliks. Üks viljahoidla muudeti muuseumiks ja teine kõrtsiks.

Kunagi pole aega piisavalt

Kogu Euroopas tunneb üha rohkem inimesi, et neil on pidevalt rutt, teatab Saksa ajaleht „Gießener Allgemeine”. See peab paika nii tööl, kodus kui ka puhkehetkedel. Sotsioloog Manfred Garhammer Bambergi ülikoolist sõnab: „Võrreldes olukorraga 40 aastat tagasi inimesed magavad vähem, söövad kiiremini ja tunnevad suuremat kiirust töökohal.” Ta avastas, et igapäevaelu on kiirenenud kõigis tema uurimusse haaratud Euroopa riikides. Aegasäästvad kodumasinad ja töötundide vähendamine ei ole endaga kaasa toonud „puhkeühiskonda” ega „ajarohkust”. Selle asemel on söögiaeg keskmiselt 20 minuti ja uneaeg keskmiselt 40 minuti võrra lühenenud.

Austraallaste hasartmängusõltuvus

„Hasartmängude mängimisest on saanud Austraalias suur terviseprobleem, kuna seal on vähemalt 330 000 kroonilist mängijat,” teatab „The Australian”. See ajaleht väidab, et rohkem kui üks maailma igast viiest õnnemängu automaadist asub Austraalias, kus 82 protsenti täiskasvanutest mängib hasartmänge. Austraalia hasartmängutööstust uuriv komisjon leidis, et 2,3 protsendil täiskasvanud austraallastest on tõsine hasartmängusõltuvus. Nendest 37 protsenti oli mõelnud enesetapule, üle 11 protsendi oli püüdnud teha enesetappu ja 90 protsenti möönis, et hasartmängude mängimine oli põhjustanud neile sügavat masendust. Komisjon tegi üleskutse, et hasartmängukeskustes on vaja teha täielikud ümberkorraldused, ja samuti on tehtud ettepanek panna hasartmängusaalidesse hoiatussildid.

Võitlus stressiga

Kas sina oled stressis? Ajalehe „El Universal” kohaselt annab Mehhiko Sotsiaalse Julgeoleku Amet järgmisi soovitusi, mis aitavad võidelda stressi vastu. Maga nii palju, kui su organism nõuab – kuus kuni kümme tundi ööpäevas. Söö korralik ja tasakaalustatud hommikusöök, keskmise kogusega lõunasöök ja kerge õhtusöök. Paljud asjatundjad soovitavad veel, et vähem tuleks süüa suure rasvasisaldusega toite, piirata soolakogust ning üle 40-aastased peaksid vähendama piima ja suhkru tarbimist. Proovi leida aega rahulikult mõtisklemiseks.  Stressi vähendab ka looduses viibimine.

Mürgine ilu

„The Toronto Star” teatab, et näost kortsude kõrvaldamiseks kasutatakse nüüd sellist kosmeetilist protseduuri, mille käigus tehakse patsiendile surmava mürgi, botuliini süst. See mürk halvab teatud näolihased, mis mõne päeva pärast kaotavad oma toonuse ja põhjustavad seega kortsude lamendumise. Ravi kestab umbes neli kuud ja selle tulemusena saab patsiendi nägu siledama, nooruslikuma väljanägemise. Kuid sellise tulemuse eest tuleb ka midagi ohvriks tuua. Aruanne hoiatab, et „selle protseduuri kasutajad saavad küll lahti kortsudest, kuid nad kaotavad võime üllatusest kulme tõsta, naeratades ei laiene naeratus silmade ümbrusesse ning kaob võime kulmu kortsutada”. Ajalehe sõnul tuleb olla valmis „noorusliku ilu nimel oma näoosi halvama”.

„Kelle poolt on Jumal?”

„Ma ei taha halvustada kellegi uskumusi,” kirjutab spordiajakirjanik Sam Smith, „kuid kas oma vagaduse demonstreerimisega spordis pole mitte liiale mindud? Miks jalgpallurid pärast skoori tegemist palvetavad?” Samad mängijad, kes pärast mängu kobaras koos palvetavad, „neavad reportereid” riietusruumis või „üritavad kaasmängijaid vigastada” võistluspalavikus, täheldab Smith. Arvamus, et Jumal soosib üht või teist võistkonda, tundub tema sõnul „usku Jumalasse labastavat”. Ta teeb järelduse: „Ärgem tehkem spordist rohkemat, kui see on.”

Ohtlikud elukutsed

Mis on kümme kõige ohtlikumat ametit? USA Tööstatistika Ameti andmetel on nimekirjas esikohal metsalangetajad, kelle puhul toimub 100 000 töölise kohta 129 surmaga lõppevat õnnetust. Neile järgnevad kalurid ja veetransporditöölised vastavalt 123 ja 94 surmajuhtumiga 100 000 töölise kohta. Nimekirjas allpool on toodud muud riskantsed elukutsed: lennukipiloodid, ehitus-metallitöölised, kaevurid, ehitajad, taksojuhid, veoautojuhid ja farmitöölised. Ajakirja „Scientific American” andmetel on siiski viimase viie aastaga „üldine surmaga lõppevate tööõnnetuste arv – 100 000 töölise kohta 4,7 – vähenenud ligikaudu 10 protsenti”.

Nutikad linnud!

„Calcutta varblased hoiduvad malaariast,” teatab Prantsuse loodusajakiri „Terre Sauvage”. Eksperdid on pannud tähele, et malaaria levides on varblased hakanud lendama kaugemale kui tavaliselt, et otsida lehti puult, mis sisaldab hulgaliselt looduslikku kiniini. See on malaariaravim. Lisaks sellele, et linnud oma pesasid lehtedega ääristavad, nad ilmselt ka söövad neid lehti. Ajakiri märgib, et „linnalembesed ja malaariakartlikud varblased tunduvad olevat leidnud mooduse enda kaitsmiseks”.

Must raha

Üle 99 protsendi Londoni rahatähtedest on määrdunud kokaiiniga, teatab ajaleht „The Guardian”. Eksperdid kontrollisid 500 rahatähte ja leidsid neist 496-l kokaiinijälgi. Määrdumine saab alguse sellest, kui raha käib läbi uimastikasutajate käest. Need rahad puutuvad omakorda kokku teiste rahatähtedega, kui neid pangamasinates sorteeritakse või teistega koos hoitakse. Kokaiinist on saanud Inglismaa enimkasutatav mõnuaine 20–24-aastaste seas. Londonis asuva Noorsoo Teadustamise Projekti andmetel tarvitavad teismelised kokaiini sellepärast, et nende arvates tõstab see nende mainet ja annab jõudu.

„Levinuim verega edasikanduv nakkus”

„Vähemalt 2,7 miljonit ameeriklast kannab C-hepatiidi viirust, mis teeb sellest levinuima verega edasikanduva nakkushaiguse Ameerika Ühendriikides,” teatab üks Associated Pressi aruanne. C-hepatiit kandub edasi peamiselt seksuaalkontakti ja nakatunud vere kaudu. Suurim nakatumisoht on neil uimastisüstijatel, kes jagavad üksteisega süstlanõelu, ja inimestel, kes elavad suguelu kaitsevahendit kasutamata. Haigus võib levida ka tätoveerijate ja nõelraviarstide kaudu, kes ei puhasta korralikult oma töövahendeid. Samuti on ohus inimesed, kellele on tehtud vereülekanne. Igal aastal tehakse Ameerika Ühendriikides umbes 1000 inimesele maksasiirdamine, kuna see viirus on nende maksa kahjustanud.