Kas sul on laktoositalumatus?

„ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT

„Käisime abikaasaga külas oma sõpradel Mehhikos Puebla osariigis. Nad pidasid lehmi ning arusaadavalt pakkusid nad meile hommiku- ja õhtusöögi kõrvale värsket piima.

Esimesel ööl tundsime end kehvalt, kuid teine päev oli päris kole. Mu kõht paisus nii suureks, et nägin välja, nagu oleksin mitmendat kuud rase. Seejärel tekkis meil mõlemal äge kõhulahtisus.

Alles aastaid hiljem saime teada, et meil on laktoositalumatus.” (Bertha)

BERTHA kogemus ei ole haruldane, sest mõningate arvestuste kohaselt võivad mõned või kõik laktoositalumatuse sümptomid esineda umbes 75 protsendil kogu maailma täiskasvanutest. * Millise seisundiga on õieti tegu ja mis seda põhjustab? Ja mis kõige tähtsam, kuidas sellega toime tulla?

Sõna „laktoositalumatus” osutab organismi võimetusele seedida laktoosi, mis on piima tähtsaim süsivesik. Et laktoos verre imenduks, tuleb ta eelnevalt lagundada glükoosiks ja galaktoosiks. Selleks läheb tarvis ensüümi nimega laktaas. Probleem aga seisneb selles, et pärast lapseiga sünteesib organism vähem laktaasi. Laktaasi vaeguse tõttu tekibki paljudel täiskasvanutel laktoositalumatus.

Kui inimene tarbib (piima ja piimasaaduste näol) rohkem laktoosi, kui ta seedida suudab, muutub see käärsoole bakterite toimel piimhappeks ja süsinikdioksiidiks. Juba 30 minuti pärast tekivad iseloomulikud sümptomid, muu hulgas iiveldus, spasmid, kõhupuhitus ja -lahtisus. Need, kes ei ole enda laktoositalumatusest teadlikud, püüavad ehk magu rahustada, juues veel piima, ent sellega teevad nad olukorra üksnes halvemaks.

Inimesed taluvad laktoosi erineval määral. Mõni võib juua väikese klaasitäie piima, ilma et tal mingeid vaevusi tekiks. Teisel võib isegi see väike kogus eelmainitud sümptomid esile kutsuda. Individuaalse laktoositaluvuse väljaselgitamiseks soovitatakse alustada väikese klaasitäie piima joomisest.  Seejärel tuleks seda kogust iga korraga veidi suurendada. Samal ajal on hea pidada meeles, et laktoositalumatuse sümptomid on küll ebameeldivad, kuid harva ohtlikud.

Mida süüa ja millest hoiduda

Kui kannatad laktoositalumatuse all, tuleb sul välja selgitada, mida sa võid süüa ja mida mitte. Palju oleneb individuaalsest taluvusest. Laktoosi sisaldavad piim, jäätis, jogurt, või ja juustud. Osa valmistoite, nagu koogid, pudrud ja salatikastmed, võivad samuti laktoosi sisaldada. Laktoositalumatusega inimesed peaksid uurima taoliste toitude koostisainete loetelu.

Teadagi on piim üks põhilisi kaltsiumi allikaid ning kui organism ei saa piisavalt kaltsiumi, võib tekkida luude hõrenemine. Seega peaksid laktoositalumatusega inimesed sööma teisi kaltsiumirikkaid toiduaineid. Kaltsiumi leidub mõningates värsketes aedviljades, näiteks brokolis, kapsas ja spinatis. Samuti sisaldavad kaltsiumi mandlid, seesamiseemned ning pehmete luudega kalad, näiteks sardiin ja lõhe.

Laktoositalumatus ei tähenda ilmtingimata seda, et sul tuleb piimast ja piimatoodetest täielikult loobuda. Proovi hoopis välja selgitada, kui palju piima sa talud, ning tarvita seda just selles koguses. Kui võimalik, söö laktoosi sisaldava toiduga koos muid toiduaineid. Samuti tea, et seisnud juustud sisaldavad vähem laktoosi ega pruugi üldse vaevusi tekitada. Mida öelda jogurti kohta? See sisaldab peaaegu sama palju laktoosi kui piim, ent mõned laktoositalumatusega inimesed saavad jogurtit häireteta süüa. Millest erinevus? Asi on selles, et jogurt sisaldab mikroorganisme, mis sünteesivad laktaasi, mis omakorda hõlbustab laktoosi seedimist.

Niisiis, kui sa kannatad laktoositalumatuse all, ära sellepärast südant valuta. Nagu näha, võid sa sellest hädast teadlik olles seda kerge vaevaga kontrolli all hoida. Pea meeles järgmisi punkte:

1) Tarbi koos muu toiduga väikeses koguses piima ja piimatooteid, selgitamaks välja, kui palju piima sa talud.

2) Söö jogurtit ja seisnud juustu, mida on enamasti kergem seedida.

3) Kui võimalik, tarbi tooteid, mis on laktoosivabad või mis sisaldavad laktaasi.

Neid soovitusi järgides võid laktoositalumatusega edukalt toime tulla.

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 26, 27]

Laktoositalumatuse diagnoosimine

Laktoositalumatuse diagnoosimiseks kasutatakse erisuguseid meetodeid.

Laktoosi koormustest. Pärast paastumist joob patsient vedelikku, mis sisaldab laktoosi. Seejärel võetakse teatud ajavahemike tagant vereproovid, et teha kindlaks, kui hästi organism laktoosi seedib.

Vesiniku hingamistest. Seedimata laktoos tekitab mitmeid gaase, sealhulgas vesinikku. See satub soolestikust verre ja verest kopsudesse, kust see välja hingatakse.

Väljaheite happesuse määramine. Seedimata laktoos tekitab käärsooles happeid, mida saab määrata väljaheite uurimise teel.

Need testid tehakse harilikult ambulatoorselt.