Purjelaevade võimas etendus

ESITA

Purjelaevade võimas etendus

„ÄRGAKE!” PRANTSUSMAA-KORRESPONDENDILT

JUULIS 1999 KOGUNES HULK MAAILMA KAUNIMAID PURJELAEVU PÕHJA-PRANTSUSMAALE ROUENI SUUREJOONELISELE PIDUSTUSELE, MIDA NIMETATI SAJANDI ARMAADAKS. KOLMKÜMMEND SUUREPÄRAST PURJEKAT PANDI ANKRUSSE FESTIVALI JAOKS VALMIS SEATUD KAIDE ÄÄRDE, MILLE PIKKUS OLI SEITSE KILOMEETRIT.

Seda sündmust reklaamiti kui „millenniumi võimast mere-etendust”. Festivali ajal olid kavas ka kontserdid, ilutulestikud, veespordivõistlused ning mereteemaliste maalide ja fotode näitused.

Reede, 9. juuli oli see päev, mil majesteetlikud purjelaevad saabusid. Järgmise kümne päeva vältel käis kaidel miljoneid külastajaid Prantsusmaalt ja teistest Euroopa riikidest.

Mõned laevad, nagu „Dar Młodziezy” (Poola), „Khersones” (Ukraina), „Statsraad Lehmkuhl” (Norra) ja „Libertad” (Argentina), on merehiiglased. Nad on 100 meetrit pikad ning pikim mast ulatub veepinnast 50 meetri kõrgusele.

Suuri laevu oli 16 maalt, sealhulgas Belgiast, Iirimaalt, Portugalist, Saksamaalt, Uruguayst, Venemaalt ja Venezuelast. Kõige rohkem laevu oli Hollandist, nimelt kuus. Nende seas oli „Europa”, nägus kolmemastiline parklaev, ja vana „Oosterschelde”, 1918. aastal vette lastud kolmemastiline kuunar. Viimast kasutati puidu, soolaheeringa, savi, teravilja, heina ning puuvilja vedamiseks Aafrika, Vahemeremaade ja Põhja-Euroopa vahel.

Armaada andis külastajatele ainulaadse võimaluse oma uudishimu rahuldada. Üles seati laevatrepid ning kõik said kerge vaevaga ja tasuta tekkidel ringi jalutada.

Mõningaid neist laevadest on kasutatud filmides. Näiteks täitis Norra laev „Christian Radich” tähtsat rolli 1958. aastal valminud filmis „Windjammer”. Vana puitlaeva „Kaskelot” (’kašelott’ taani keeles) on kasutatud mitmes linateoses, sealhulgas Prantsuse filmis „Beaumarchais l’insolent” ja uuestivändatud „Aarete saares”.

Poola kolmemastiline „Iskra” on unikaalne selle poolest, et selle kolmel mastil on erinev purjestus. Fokkmastil on raapurjestus, grootmastil kahvelpurjestus (trapetsikujuline) ja besaanmastil bermuuda puri (kolmnurkne).

Mõned vanad laevad, mis tulid Roueni, olid üles toodud märjast hauast. Näiteks taastasid sihikindlad entusiastid suurepärase aluse, Uruguay laeva „Capitán Miranda”. Bretagne’is Douarenez’ sadamas 1980ndate algul uppunud „Étoile Molène” tõsteti üles ning tänu hoolikale remondile on ta nüüd jälle sõidukorras.

Kohalik raadioamatööride selts otsustas luua festivali ajal raadioside purjelaeva „Mir” ja orbiidil oleva Venemaa kosmosejaama „Mir” vahel. 17. juulil kell 22.27 saadigi lõpuks ühendus kolmemastilise laeva ja tema kosmoses oleva nimekaimu vahel. Kapten Zorokov sai rääkida komandör Afanasjeviga, kes oli umbes 350 kilomeetrit kõrgemal kosmosejaamas.

Armaada kõrgpunktiks oli pühapäeval, 18. juulil Seine’i jõel toimunud paraad, mis algas Rouenist ja lõppes avamerel. Sajad tuhanded inimesed seisid kalda ääres 120 kilomeetri pikkuse rivina ja lehvitasid meeskondadele, kui laevad möödusid vanadest Normandia küladest, kloostritest ja kindlustest.

Hiljem suursugused purjekad lahkusid, et minna mõnele regatile, filmivõtetele või järgmisele festivalile kusagil kauges sadamas. Kaidel jätkus taas igapäevatöö. Rouenis aga mäletatakse, et vähemalt kümme päeva oli see linn purjetamismaailma keskus.

[Kaart lk 10]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Honfleur

Seine

Rouen

[Allikaviide]

[Pilt lk 10]

Mehhiko kolmemastiline parklaev „Cuauhtemoc”

[Pilt lk 10]

Graatsiline „Étoile Molène” on märjast hauast üles tõstetud

[Allikaviide]

[Pilt lk 10]

Maal Roueni sadamast 1855. aastal, kui Seine’il seilasid purjelaevad

[Allikaviide]

[Pilt lk 11]

Rouen, „saja kirikutorni linn”, muutus mastide metsaks

[Allikaviide]

ÄRGAKE!