Praha ainulaadne kell

„ÄRGAKE!” TŠEHHI-KORRESPONDENDILT

Tänavakaubitsejad püüavad mööduvate turistide tähelepanu võita. Väljakul on kuulda naeru, mitmes keeles jutuvada ja valju muusikat. Aga mis nüüd? Miks inimesed vaikseks jäävad? On peaaegu täistund ja kõigi silmad on sihitud raekojatorni kahele sinisele aknale. Järsku eemaldub akendelt kate ja nähtavale ilmuvad figuurid, mis kujutavad Kristuse apostleid. Kõigepealt ilmub Peetrus, kes kannab suurt võtit. Akendele tulevad paarikaupa 12 apostlit ning tundub, et nad justkui vaatavad allolevat rahvast.

ME JÄLGIME etendust, mida esitab astronoomiline kell, mis asetseb Tšehhis Praha vana raekoja seinal. See imeline mehhanism hakkab tööle igal täistunnil alates kaheksast hommikul kuni kaheksani õhtul. Lisaks mehaanilisele apostlite rongkäigule on liikuvaid figuure ka kella välisküljel. Need kujutavad  olukordi või omadusi, mida Praha elanikud kõige rohkem kartsid. Ühel pool seisab rahakotti käes kaaludes Ihnuskoi, kes sümboliseerib ahnust. Tema kõrval on Edevus – mees, kes imetleb end peeglist. Nii Ihnuskoi kui Edevus noogutavad enesega rahulolevalt. Teisel pool kella on Surm – luukere, kes ühe kondise käega tõmbab kellanööri ja teisega pöörab ringi liivakella. Luukere liigutab samal ajal oma hambulisi lõugu lahti-kinni ja noogutab enda kõrval seisva Türklase poole, kes sümboliseerib vallutust. Türklane raputab pead, näidates sellega, et ta keeldub temaga kaasa minemast.

Räägitakse, et kord olevat varblane lennanud luukere lõugade vahele just enne seda, kui see etenduse ajal viimast korda suu kinni pani. Õnnetu varblane oli seal vangis terve tunni, kuni luukere oma suu uuesti lahti tegi. Kui isegi tänapäevases arvutistatud maailmas on inimesed vaimustunud sellisest läbinisti mehaanilisest imest, siis millist mõju võis see veel avaldada neile, kes elasid sadu aastaid tagasi.

Vaatame kella lähemalt

Turistid huvituvad muidugi eelkõige liikuvatest figuuridest, mis on kellale lisatud sajandite jooksul pärast selle esmast paigaldamist. Ent kella kõige vanem ja leidlikum osa on astronoomiline numbrilaud. Mida see võib meile näidata? Esiteks aega. Välimisel mustal ringil on kuldsed gooti numbrid vastavalt vanale tšehhi süsteemile, mis jagab ööpäeva 24 tunniks, kusjuures päev algab päikeseloojanguga. See ring pöörleb nii, et kahekümne neljas tund langeb alati kokku päikeseloojanguga, hoolimata aastaajast. Välimisest ringist seespool on rooma numbrid, mis jagavad ööpäeva kaheks 12-tunniliseks perioodiks: üleval on keskpäev ja all südaöö. Kuldse käe sõrmed osutavad õigele ajale.

Astronoomilisele numbrilauale kinnitatud suure kuldse ketta liikumine osutab Päikese liikumisele, väiksem ketas näitab kuufaase. Tähistaeva näilist liikumist Maa suhtes näitab väiksem, keskpunktist kõrvalekalduv ring, millele on joonistatud sodiaagimärgid. Numbrilaua keskel on kujutatud meridiaanide, paralleelide ning poolustega Maa, mille keskmeks on Praha. Numbrilaual on veel kolm ringi, mis kujutavad ekvaatorit ning põhja- ja lõunapöörijoont. Kell näitab seega aastaringselt Maa, Kuu, Päikese ja tähtede suhtelist asukohta. Astronoomilisest numbrilauast allpool on  kalendriketas, kus aasta iga kuu kohta on maalitud maastikupilt. Kalendriketas näitab kuupäeva, liikudes igal keskööl edasi ühe sammu 365-st, väljaarvatud ühel ööl liigaastal.

Heites pilgu kella sisemehhanismile, võib näha jahmatamapanevat suurte ja väikeste rataste rägastikku. Seda keerulist seadeldist hooldab üks mehhaanik, kes kontrollib kella põhjalikult igal nädalal.

Selle astronoomilise kella ajalugu

Praha astronoomilise kella kohta on hulk legende. Ühe legendi järgi konstrueeris selle keegi Meister Hanuš. See meistriteos oli nii väljapaistev, et linnaametnikud kartsid, et ta võib ehitada samasuguseid kellasid ka mujale ja võtta Prahalt kuulsuse. Selle ärahoidmiseks palkasid nad mehed, kes tungisid Meister Hanušile kallale ja torkasid ta pimedaks. Legend lõpeb nii, et surev Hanuš jõuab kella rataste juurde ja purustab need.

Õnneks on see vaid üks liialdatud rahvajutt. Kuid Hanuš oli siiski reaalne isik, kellassepp, kes elas Prahas aastatel 1475 kuni 1497. Eksperdid arvasid pikka aega, et tema oligi mees, kes astronoomilise kella tegi. Hilisem uurimine on aga näidanud, et Kadaňist pärit Mikuláš konstrueeris selle juba aastal 1410. Hanuš ehitas kella 1490. aastal ümber. Alates 16. sajandist on seda ajanäitajat mitu korda parandatud ja ümber ehitatud. Pärast 1865. aasta ümberehitust on selle peamised osad siiski samaks jäänud.

Teise maailmasõja lõpus süütasid natsi väed Prahast lahkudes raekoja põlema. Astronoomiline kell sai kõvasti kahjustada. Pärast sõda kaaluti kahte varianti, kuidas kella restaureerida – kas taastada selle algupärane välisilme või panna sellele uued numbrilauad ja hoopis teistsuguse tähendusega figuurid. Prahas oli tugevnemas ateistlik mõtteviis ning kommunistlikele võimudele ei meeldinud apostlite figuurid. Enne kui kujundust muutma hakati, tõestasid kolm oskuslikku kellaseppa, et kella on võimalik parandada, ja nii otsustatigi taastada selle sõjaeelne välisilme. Seepärast võime praegugi näha ihnuskoid, luukeret, türklast ja apostleid, mitte näiteks puuseppa, müürseppa, rätsepat ja pesunaist.

Lõpuks kireb kukk

Astronoomilise kella akendele ilmuvad järjekorras kaksteist apostlit, kuid mõned üksikasjad ei põhine Piiblil. Juudas Iskariot ja Jakoobus, Alfeuse poeg, on asendatud Pauluse ja Barnabasega, keda ei loeta Piiblis kaheteistkümne apostli hulka (Apostlite teod 1:12–26). Iga apostli pea ümber on aupaiste – paganlik sümbol, mida ei kasutanud algkristlased.

Kui viimane apostlikuju on end näidanud, kireb akendest ülalpool seisev kullatud kukk. Kell on löönud, aknad sulguvad ning inimesed hakkavad laiali valguma. Kas tahate seda kõike veel kord näha? Selleks tuleb oodata järgmist täistundi. Vahepeal saate uurida selle kella kujundust, mis on külastajaid juba ligi 600 aastat Praha vana raekoja juurde tõmmanud.

[Joonis/pilt lk 17]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

ASTRONOOMILINE NUMBRILAUD

Kell on 12.57

Päikeseloojang kell 17.21

[Joonis/pilt lk 18]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

KALENDRIKETAS

Kuupäev on 1. jaanuar

[Pilt lk 16]

Edevus ja Ihnuskoi

[Pilt lk 17]

Surm ja Türklane