Vaatleme maailma

Lapsed ja jumalateenistus

„Kas lapsed käivad jumalateenistustel?” küsib ajakiri „Canadian Social Trends” oma hiljutises numbris. Vastuseks ütleb ta, et Kanada Statistikaameti uurimuse kohaselt „käis alla 12-aastastest Kanada lastest rohkem kui kolmandik (36%) jumalateenistustel vähemalt kord kuus, ja enamik neist oli kohal igal nädalal. Nendest harvemini, kuid siiski vähemalt kord aastas käis jumalateenistustel veel 22% lastest”. Ent artikkel juhtis tähelepanu sellele, et „religioosne kuuluvus on see, mis määrab, kui korrapäraselt lapsed jumalateenistustel käivad. [––] Laste hulgas, kes kuuluvad sellistesse kirikutesse, mida paljud vaatlejad peavad suuremateks kirikuteks, nagu näiteks anglikaani ja ühendatud kirik, oli iganädalaste kohalviibijate arv kõige väiksem (18%)”. Roomakatoliku usku kuuluvate laste puhul oli olukord veidi parem, 22 protsenti neist käis kirikus kord nädalas. Samal ajal kui muhameedlaste jumalateenistustel käis iga nädal 44 protsenti islamiusuliste lastest, „teatasid nad ka suurimast mittekohalolijate arvust (39%) uurimusele eelnenud aasta jooksul”.

Hoiatus laste käimistoolide kohta

Käimistool võib mõjutada väikelapse füüsilist ja intellektuaalset arengut, teatab Londoni ajaleht „The Independent”. New Yorgi osariigi ülikooli teadlased avastasid, et laste käimistool, millel on ees lai mängulaud, takistab väikelapsel nägemast oma jalgu ega lase tal neid välja sirutada, puudutamaks ümbritsevaid asju. Märgiti, et lapsed, kes kasutasid käimistoole, hakkasid sirgelt istuma, roomama ja käima rohkem kui viis nädalat hiljem neist, kes kunagi polnud käimistoolis olnud. Lisaks sellele selgus uurimusest, et igal aastal vigastab end õnnetustes 50 protsenti käimistoole kasutavatest lastest, kukkudes trepist alla, tulle või lihtsalt ümber. Dr Denise Kendrick Suurbritannia Nottinghami ülikooli meditsiinikoolist nendib: „Laste käimistoolid ei ole turvalised. Näib, et need rahuldavad pigem vanemate vajadusi, hoides nende lapsi tegevuses, kui et toovad mingit kasu lapsele.”

Vürtsid võitlevad bakteritega

Maailma suurim toidumürgituspuhang vallandus Suurbritannias 1996. aastal, mille tagajärjel suri 18 inimest. Süüdlaseks osutus nakatunud lihas olnud E. coli O157 bakter. Londoni ajalehe „The Independent” teatel avastasid teadlased hiljaaegu, et kui pastöriseerimata õunamahlale lisati kaneeli, tappis see kolme päevaga 99,5 protsenti baktereist. Teisel juhul lisasid teadlased erinevaid vürtse toorele loomalihale ja vorstile ning avastasid, et kaneel, nelk ja küüslauk hävitasid E. coli O157 baktereid kõige efektiivsemalt. Teadlased arvavad, et nende vürtsidega võiks pidada tõhusat võitlust ka teiste bakterite vastu, nagu salmonella ja kampülobakter.

Britlase võlg

People’s Bank’i avaldatud andmete kohaselt on britlastel isiklike laenude, krediitkaartide ja järelmaksuga ostude tõttu ligi 105 miljardi naelsterlingi suurune võlg ning nad maksavad igal aastal 3,4 miljardit naelsterlingit intresse, teatab Londoni ajaleht „The Times”. Rahvastikust rohkem kui kolmandikul on mingisuguseid tagatiseta võlgasid, mis teeb keskmiselt 6400 naelsterlingit iga inimese kohta. Krediitkaardiga tehtud kulutused kahekordistusid Suurbritannias kolme aasta jooksul ning ulatusid 1998. aastal 72 miljardi naelsterlingini. Uuring näitas ka seda, et vaid 13 protsenti küsitletuist tunneb muret selle pärast, et võlad võiksid neil üle pea kasvada. Iga viies tunnistas, et ta võtab laenu „selleks, et säilitada oma elatustaset”, teatab People’s Bank.

Vastu tahtmist

Saksa ajakiri „Psychologie Heute” teatab uurimusest, mille käigus küsitletud 304-st noorest naisest ligi neljandik ütles, et neid on sunnitud olema seksuaalsuhetes vastu nende endi tahtmist. Veel märgitakse raportis, et rohkem kui neljandik naistest rääkis, et mehed on üritanud kasutada narkootikume ja alkoholi, meelitamaks neid soovimatusse vahekorda. Raport lisab: „Kui võtta arvesse noormeeste  püüdeid nõrgendada naiste vastupanu psühholoogilise surve, narkootikumide või alkoholiga, siis tõenäosus, et 17- kuni 20-aastast noort naist sunnitakse seksuaalvahekorda astuma vastu tema enda tahtmist, on tublisti üle 50 protsendi.”

Maailma esimene pimeda taeva kaitseala

„Pimestav linnavalgus ja õhusaaste vine varjavad üht vaadet, mida tänapäeval paljud inimesed iialgi ei näe. See on öise taeva sametine ilu,” öeldakse Kanada ajalehes „The Globe and Mail”. Astronoom Terence Dickinson kurdab: „On täiesti võimalik, et inimene kasvab üles ja saab koguni täiskasvanuks nii, et ta pole kunagi näinud öötaeva ilu.” Näiteks märgib ta, et kui paar aastat tagasi lõi maavärin mõnel pool Californias rivist välja elektrisüsteemid, helistasid mõned inimesed politseisse, et teatada „tundmatute tähtede ja häguse riba ilmumisest” taevasse. Et võimaldada Kanada täheuurijail vaadelda takistamatult öötaevast, mis on peaaegu vaba valgussaastest, on Torontost põhja pool Muskoka järve piirkonnas eraldatud 1990 hektarit riigimaad „pimeda taeva kaitsealaks”. See kannab nime Torrance Barrensi kaitseala ning seda peetakse maailma esimeseks pimeda taeva kaitsealaks.

Isad ja tütred

Kanada tervishoiuministeerium korraldas hiljuti uurimuse, mille käigus küsitleti 2500 teismelist. Uurimusest selgus, et isade ja nende laste, eriti aga tütarde vahel on suhtlemine tihtipeale puudulik, teatab Kanada ajaleht „The Globe and Mail”. 15- kuni 16-aastastest tütarlastest leidis vaid 33 protsenti, et neil on „lihtne või väga lihtne rääkida oma isaga asjadest, mis neile tõesti muret teevad”, võrreldes 51 protsendi poistega. Ometi „hindavad tüdrukud enamasti oma isa väga ning vajavad tema toetust”, öeldakse raportis. Professor Alan King Queeni ülikoolist tunnustab, et „isadel on raske oma lastega rääkida, eriti nende varajase noorukiea keerulistel aastatel”, sest paljud isad väldivad seksuaal- ja riskikäitumise küsimusi. Kuid ta innustab isasid neid raskusi ületama, seda eriti sellepärast, et paljud emad leiavad nüüd oma laste jaoks vähem aega kui varem.

Mitte ilma telekata!

Mida te võtaksite kaasa, kui teil tuleks elada mõnda aega üksikul saarel? See küsimus esitati 2000 Saksamaa noorele. Enamik pidas kõige tähtsamaks telerit ja raadiot ühes laserplaatide ja kassettidega, teatab ajaleht „Westfälische Rundschau”. Teisel kohal oli toit ja jook ning pereliikmed ja sõbrad olid kolmandal kohal. Üks 13-aastane noor selgitas oma valikut: „Ma ei saaks ilma telekata hakkama.” Vaid kolmandik küsitletuist ütles, et nad võtaksid kaasa sellised tarvilikud tööriistad nagu noad, kõplad ja saed. Ainult 0,3 protsenti mainis, et nad võtaks kaasa Piibli. Noorim osaleja, seitsmeaastane tüdruk, ütles: „Mina võtaksin kaasa vaid oma ema. Kui tema on seal, siis ei saa midagi halba juhtuda.”

Supersuured sumomaadlejad

Sumomaadlejad, kes on maailmas kuulsad oma suurte mõõtmete poolest, on hakanud muutuma omaenda jalgade jaoks liiga raskeks, räägivad Jaapani spordifüsioloogid. Ajakiri „New Scientist” teatab, et vigastuste esinemissagedus on kahes kõrgeimas sumokategoorias viimase viie aasta jooksul kahekordistunud ning see ajendas füsioloogide rühma võrdlema 50 maadleja keharaskust nende jalgade tugevusega. „Neljandikul neist polnud jalalihased piisavalt tugevad, et taluda korralikult oma suure kere raskust,” öeldakse aruandes. Juhtivate sumomaadlejate keskmine kehakaal on tõusnud 126 kilogrammist 1974. aastal 156 kilogrammini 1999. aastal. „Osaliselt on see seotud üldise keskmise kehakaalu suurenemisega Jaapanis,” ütleb sumokommentaator Doreen Simmonds. Kuid suurem kaal ei paranda tingimata võistlustulemusi. „Ideaalne sumomaadleja keha on pirnikujuline: madalad puusad, massiivsed reied ja tamsed sääremarjad,” märgib Simmonds.

Lapsed ohus

Angola, Sierra Leone ja Afganistan on lastele maailma kõige ohtlikumad paigad ning „lapse võimalus elada 18-aastaseks on väike”, öeldakse ÜRO Lastefondi (UNICEF) raportis. Sõjad, pidev vaesus ning HI-viiruse ja AIDSi levimine on seadnud laste elu suuremasse ohtu kui kümme aastat tagasi. Kasutades riskitaseme mõõtmiseks sajapunktilist skaalat, arvutas UNICEF laste riskiteguriks Angolas 96, Sierra Leones 95 ja Afganistanis 94 punkti. Seevastu Euroopa laste keskmine riskitegur on 6, teatab Londoni ajaleht „The Times”.