Kaelasidemed minevikus ja praegu

JUBA aastatuhandeid on mehed oma kurgualuse ja kaela ehtimise vastu huvi tundnud. Näiteks 1737. aasta paiku e.m.a. andis Egiptuse vaarao Joosepile kuldkee (1. Moosese 41:42).

Tänapäeval kannavad mehed paljudes maailma paikades lipsu. Nagu ilmneb mitmetest allikatest, võis tänapäeva lipsu eelkäijaid näha 16. sajandi lõpupoole Inglismaal ja Prantsusmaal. Mehed kandsid kuube, mida nimetati vammuseks. Kaunistuseks kandsid nad krookkraed. Paljudel juhtudel oli see krookkrae kaela ümbritsev suur ketas, mis võis olla mitu tolli paks. See oli valmistatud valgest riidest ning kindla kuju säilitamiseks kõvastatud.

Hiljem asendas krookkraed vabalt langev krae. See oli õlgu täielikult kattev ja õlavartele langev valge krae, mida nimetati ka Vandyke’ks. Teiste seas kandsid seda ka puritaanid.

17. sajandil hakati tavapärase pika kuue all kandma pikka käisteta jakki, mida kutsuti vestiks. Selle kandja sidus ümber kaela sallitaolise kaelasideme ehk kravati. See riidetükk mässiti mitu korda ümber kaela, otsad aga jäeti särgi rinnaesisele rippu. 17. sajandi lõpust pärit maalidelt võib näha, et kravatt oli tollal väga populaarne.

Kravatte valmistati musliinist, batistist ja isegi pitsist. Pitsist kravatid olid kallid. On teada, et Inglismaa kuningas James II maksis ühe sellise oma kroonimise puhuks valmistatud kravati eest 36 naelsterlingit ja 10 šillingit, mis tol ajal oli üsna suur raha. Mõned pitskravatid olid väga suured. Charles II kuju põhjal Westminster Abbeys võib järeldada, et tema kravatt oli 15 sentimeetrit lai ja 86 sentimeetrit pikk.

Kravattide sidumiseks kasutati väga mitmesuguseid sõlmi. Et kravatt omal kohal püsiks, tõmmati mõnikord selle peale siidpael, mis lõua all suurde lehvi seoti. Sedalaadi kaelasideme nimeks oli solitaire. Lehv meenutas praegusaegset kikilipsu. Öeldi, et kravatti võib vähemalt sadat moodi siduda. Meeste rõivamoodi mõjutanud inglane Beau Brummell olevat kulutanud terve hommikupooliku kravati sidumiseks, et see täiesti laitmatu välja näeks.

1860-ndatel aastatel hakkas pikkade otstega kravatt meenutama kaelasideme tänapäevast versiooni ning teda hakati nimetama lipsuks. Ka kutsuti teda „neli käes”-lipsuks (ingl. four-in-hand). See nimetus tulenes lipsusõlmest, mida kasutasid neljahobusetõlla kutsarid. Moodi olid tulnud kraega särgid. Lips seoti lõua alla sõlme, selle pikad otsad aga jäeti särgi rinnaesisele rippu. Sel ajal kujuneski välja tänapäevane lips. 1890-ndatel sai populaarseks veel üks lipsutüüp – kikilips.

Tänapäeval peavad paljud lipsu rõivastuse tähtsaks elemendiks. Mõned võivad koguni kujundada inimese kohta oma arvamuse selle põhjal, millist lipsu ta kannab. Seepärast on tark kanda lipsu, mis on puhas ning mille muster ja värvid harmoneeruvad särgi, pükste ja pintsakuga.

 Sõlm peaks olema korralikult seotud. Populaarsemaid sõlmi on ehk lihtne sõlm. (Vaata joonist lk. 14.) See on korralik ja pretensioonitu ning esindusliku rõivastuse puhul üldtunnustatud. Populaarne on ka Windsori sõlm, mis on veidi suurem. Tavaliselt tehakse lohuke otse lipsusõlme alla.

Paljud mehed tunnevad end lipsu kandes ebamugavalt. Neile ei meeldi surve kõrile. Ent mõned selle probleemi käes vaevelnud on avastanud, et ebamugavustunne tuleneb eeskätt triiksärgi suurusest. Kui see on ka sinu probleem, siis hoolitse selle eset, et su särgikrae ei oleks liiga väike. Kui see on õiges suuruses, ei pane sa ehk tähelegi, et kannad lipsu.

Paljudes maades peetakse lipsu äri- ja esindusrõivastuse tähtsaks komponendiks. Sel põhjusel kannavad paljud kristlikud mehed vormikohases teenistuses olles lipsu. Tõepoolest, see rõivastusese mehe kaela ümber võib talle lisada väärikust ja anda viisaka välimuse.

[Joonis lk 14]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Kuidas lihtsat sõlme siduda *

1 Kõigepealt sea lipsu lai ots umbes 30 cm kitsamast otsast allapoole ning vii see kitsamast otsast risti üle ja too alla tagasi.

2 Too lai ots taas kord risti üle ning vii silmusest läbi üles.

3 Hoides sõlme eesosa nimetissõrme abil lõdvana, tõmba lai ots eespool olevast silmusest läbi.

4 Tõmba sõlm tasapisi parajaks, hoides kinni kitsast otsast ning libistades sõlme vastu kraed.

[Allmärkus]

[Pildid lk 15]

Lipsumoed 17. sajandist tänapäevani