Piibli seisukoht

Kas Jumal muutub?

ANTROPOLOOG George Dorsey ütles, et nn. Vana Testamendi Jumal on julm Jumal. Ta lisas: „Jahve on ... täiesti armastusetu. Ta on röövlite, piinajate, sõdijate ja vallutajate Jumal.” On teisigi, kes on „Vana Testamendi” Jumala Jahve ehk Jehoova suhtes samale järeldusele jõudnud. Seetõttu küsivad ka meie ajal mõned inimesed, kas Jehoova oli tõepoolest julm Jumal, kes lõpuks oma olemust muutis ning sai armastavaks ja halastavaks Jumalaks, kellest on juttu „Uues Testamendis”.

Selline arvamus Piibli Jumalast pole uus. Selle mõttega tuli esmalt välja Markion, teisel sajandil elanud poolgnostik. Markion ütles lahti „Vana Testamendi” Jumalast. Ta pidas seda Jumalat vägivaldseks ja kättemaksuhimuliseks, türanniks, kes tasus materiaalselt oma teenijaile. Vastupidiselt sellele kirjeldas Markion Uue Testamendi Jumalat – kes ilmus Jeesuses Kristuses – kui täiuslikku, armastavat, halastavat, armulikku ja andestavat Jumalat.

Jehoova tegutseb vastavalt oludele

Jumala nimi Jehoova tähendab ’tema põhjustab saamist [kellekski, millekski]’. See tähendab, et Jehoova viib kõik oma eesmärgid täide. Kui Mooses küsis Jumalalt tema nime, selgitas Jehoova selle tähendust järgnevalt: „Ma olen see, kes ma olen!” (2. Moosese 3:14). Rotherhami tõlge sõnastab selle aga nii: „Ma saan selleks, kelleks iganes tahan.”

Niisiis saab Jehoova selleks, kelleks vaja, et täita oma õiglasi eesmärke ja tõotusi. Seda tõestavad tema rohkearvulised tiitlid ja kirjeldavad nimed, millest mõned on: vägede Jehoova, Kohtumõistja, Suverään, Kiivas, Suveräänne Issand, Looja, Isa, Õpetaja, Karjane, palve Kuulja, Lunastaja ja õnnelik Jumal. Ta on otsustanud saada kõigi nende ja veel paljude muude rollide täitjaks, et oma armastavad eesmärgid täide viia. (2. Moosese 34:14, UM; Kohtumõistjate 11:27; Laul 23:1; 65:3, UM; 73:28, UM; 89:27; Jesaja 8:13; 30:20; 40:28; 41:14; 1. Timoteosele 1:11, UM.)

Kas see tähendab, et Jumala isiksus ja normid muutuvad? Ei. Jakoobuse 1:17 ütleb Jumala kohta, et tema „juures ei ole muutust ega varjutuste varju”. Kuidas on  Jumalal eri oludes võimalik muutumatuks jääda?

Seda aitab mõista näide hoolitsevatest lapsevanematest, kel tuleb oma laste heaks eri rolle täita. Kõigest ühe päeva jooksul võib lapsevanem olla kokk, koristaja, elektrik, hooldaja, sõber, nõuandja, õpetaja, karistaja jne. Lapsevanem ei muuda oma isiksust, kui ta neid rolle täidab, ta lihtsalt kohandub muutuvate oludega. Sama peab paika ka Jehoova puhul, ainult et palju suuremas ulatuses. Jumalal ei ole mingeid piire selles suhtes, kelleks ta võib saada, et täita oma eesmärk ja aidata oma looduid (Roomlastele 11:33).

Näiteks kirjeldatakse Jehoovat nii Heebrea kui ka Kreeka Kirjades armastava ja halastava Jumalana. Kaheksandal sajandil e.m.a. elanud prohvet Miika küsis Jehoova kohta: „Kes on Jumal nagu sina, kes annab andeks süü ja läheb mööda oma pärisosa jäägi üleastumisest, kes ei pea viha mitte igavesti, vaid armastab osadust” (Miika 7:18). Ka apostel Johannese tuntud sõnad väljendavad sama mõtet: „Jumal on armastus” (1. Johannese 4:8).

Kuid mõlemas Piibli osas on räägitud ka sellest, et Jehoova mõistab õiglast kohut nende üle, kes korduvalt, häbematult ja kahetsematult rikuvad tema seadusi ja teevad teistele kurja. „[Jehoova] hävitab kõik õelad,” ütles laulik (Laul 145:20). Nii teatab ka Johannese 3:36: „Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu; aga kes ei kuule Poja sõna, see ei saa elu näha, vaid Jumala viha jääb tema peale!”

Muutumatud omadused

Jehoova isiksus ja tema tähtsaimad omadused – armastus, tarkus, õiglus ja jõud – pole muutunud. Ta teatas oma rahvale Iisraelile: „Mina, Jehoova, ei ole ennast muutnud” (Malakia 3:6). Seda ütles ta 3500 aastat pärast inimkonna loomist. Nii nagu need Jumala sõnad, näitab ka Piibli kui terviku põhjalik uurimine, et Jumala normid ja omadused ei muutu. Jehoova pole sajandite jooksul leebemaks muutunud, sest selleks pole olnud vajadust.

Nagu näitab kogu Piibel, ei nõua Jumal nüüd õiglust vähem ega ole tema armastus nüüd suurem kui inimkonna ajaloo alguses Eedenis. See, et tema isiksus näib aja jooksul muutunud olevat, tähendab tegelikult seda, et ta on eri aegadel oma muutumatu isiksuse eri tahke ilmutanud. Seda on nõudnud erisugused olud ja inimesed, kellega ta on tegelenud.

Seega näitab Pühakiri selgelt, et Jumala isiksus pole sajandite jooksul muutunud ega muutu ka tulevikus. Jehoova on muutumatuse ja püsivuse ülim kehastus. Ta on alati usaldusväärne ja lojaalne. Me võime tema peale loota igal ajal.

[Pildid lk 16, 17]

Seesama Jumal, kes hävitas Soodoma ja Gomorra . . .

. . . loob õiglase uue maailma