Kas evolutsioon on loogiline?

TÄNAPÄEVAL väidavad evolutsiooniteooria pooldajad, et evolutsioon on fakt. Ent kui loogilised on nende nii tihti kõlavad kinnitused? Vaadelgem järgnevat.

Siid, mida toodavad ämblikud, on üks tugevamaid teadaolevaid materjale. Nagu kirjutab „New Scientist”, „võib iga võrguniit venida kuni 40 protsenti oma pikkusest ning absorbeerida terasest sada korda rohkem energiat, enne kui puruneb”. Kuidas selline erakordsete omadustega siid valmib? Viskoosne vedelik – valk – läbib ämbliku kehas olevad pisitillukesed torukesed, nii et vedelik muutub valgumolekulide ümberkorraldumise tulemusel tahkeks niidiks, seletab „Encyclopædia Britannica”.

„New Scientist” teeb järelduse: „Ämblik on arendanud välja oskused, mis ka kõige kogenenuma keemiku omad kaugelt ületavad.” Kas on loogiline, et ämblik on arendanud välja keeruka tootmistehnika, mille kallal inimene peab ikka veel pead murdma?

California ülikooli juuraprofessor Phillip E. Johnson märgib ajakirjas „The Wall Street Journal” avaldatud artiklis, et evolutsioonil puudub tõestusmaterjal, ent ikkagi naeruvääristavad selle toetajad neid, kes seda küsitavaks peavad. Artikkel toob välja mõtte: „Evolutsiooniteooria on tõenditega tõsiselt hädas, ent selle pooldajad on vastu ausale debatile, mis võiks ehk nende maailmavaadet õõnestada.”

Veel üheks näiteks loogika puudumise kohta evolutsioonilises mõttesuunas on taimed. Marokos uuringuid läbiviivad teadlased on avastanud 150 archaeopteris’e fossiili. Archaeopteris on „esimeste seemnetaimede lähim seniavastatud sugulane, enamiku praegusaegsete puude eelkäija”, ütleb Londoni „The Daily Telegraph”. Ajalehe teaduslik toimetaja teatab, et see taim „aitas tänu lehtede ja õite leiutamisele kujundada nüüdisaegset maailma”. „Leiutama” tähendab „midagi uut välja mõtlema”. Kas on loogiline omistada ühele taimele võime mõelda ja leiutada?

Saalomon, kes oli üks targemaid mehi, soovitab meil ’hoida märkamist’, see tähendab, mõelda oma peaga. Vajadus seda teha on enneolematult suur (Õpetussõnad 5:2, Suur Piibel).