Vaatleme maailma

„Oleks vaja nad välja mõelda”

Venemaa Karjala Petroskoi ülikooli ning vabariikliku haigla intensiivravi- ja anestesioloogiaosakonna juhataja professor Anatoli P. Zilber kiidab Jehoova tunnistajaid, öeldes: „Nad ei kuritarvita alkoholi, ei suitseta, nad pole rahaahned, ei murra lubadusi ega vannu valet ... Nad ei kuulu mingisugusesse saladuslikku sekti, vaid on seaduskuulekad kodanikud.” Ta lisab: „[Nad] on korralikud, lõbusad inimesed, kes on huvitatud ajaloost, kirjandusest, kunstist ja ka kõigist teistest eluvaldkondadest.” Pärast seda, kui professor oli rääkinud sellest, millise panuse on tunnistajad andnud vereta kirurgia heaks, sõnas ta: „Kui muuta Voltaire’i sõnu, siis võiks öelda, et kui Jehoova tunnistajaid poleks olemas, oleks vaja nad välja mõelda.”

Kas kõrge mood?

Kõrgete kontsadega platvormkingade tõttu, mis kuuluvad moodi järgivate noorte garderoobi, vigastab Suurbritannias end umbes 10 000 naist aastas, märgib Londoni ajaleht „The Times”. British Standards Institutioni juhataja Steve Tyler ütleb: „Peale jala nikastuse ja luumurru võivad need kingad põhjustada ka seljahädasid, ja seda eriti noortele neidudele, kelle keha pole veel välja arenenud.” Jaapanis on viimastel kuudel platvormkingade tõttu kaks naist isegi surnud. Üks 12-sentimeetriste kontsadega platvormsandaale kandnud 25-aastane lasteaiatöötaja komistas, murdis kolju ning suri. Teine noor naine suri seetõttu, et autojuht ei saanud oma 15-sentimeetriste kontsadega platvormsaabaste tõttu korralikult piduri peale vajutada ning auto sõitis vastu betoonposti. Mõned kingatootjad on hakanud kingadele hoiatavaid silte panema, et vältida kohtuskäimisi.

Kodutööd lastele

„Tänapäeva toimekad lapsevanemad on laisad oma lapsi kodus tööle rakendama,” ütleb „The Toronto Star”. Kuigi kodutööd ei ole lastele esmatähtsad, aitavad sellised ülesanded kasvatada enesekindlust ja enesest lugupidamist, ütleb raamatu „Positive Discipline” autor Jane Nelsen. Ajakirjas „Child” avaldatud uuringus toodi välja, et mõned kergemad kodutööd kahe-kolmeaastastele võiksid olla mänguasjade kokkukorjamine ja musta pesu pesukorvi panemine. Kolme- kuni viieaastased lapsed võiksid katta lauda, viia mustad nõud kraanikaussi ja oma mängunurka korras hoida. Viie- kuni üheksa-aastased lapsed võiksid oma voodi ise üles teha, lehti riisuda ja rohida, üheksa- kuni kaheteistaastased lapsed aga pesta ja kuivatada nõusid, prügi välja viia, muru niita ja tolmuimejaga põrandaid puhastada. Nelsen lisab, et „hea on öelda, mis ajaks töö peab valmis saama”.

Noored ja kuritegevus

Üks Šotimaal korraldatud ametlik uuring näitab, et 85 protsenti sealsetest 14- ja 15-aastastest poistest ning 65 protsenti samaealistest tüdrukutest ütleb, et nad on aasta jooksul mingisuguse kuriteo toime pannud. Glasgow ajaleht „The Herald” teatab, et kuues koolis küsitletud 1000 õpilasest ütles vaid 12 protsenti, et nad pole kunagi ühtki õigusrikkumist sooritanud. 69 protsenti poistest ja 56 protsenti tüdrukutest olid saatnud korda omandivastaseid kuritegusid. Umbes 66 protsenti poistest ja 53 protsenti tüdrukutest olid varastanud poodidest ning peaaegu pooled õpilased olid varastanud koolist. Kuritegude hulka kuulusid ka vara süütamised ning relva kasutamine vigastuse tekitamise eesmärgil. Selle vanusegrupi noored väitsid, et peamiselt ajendas neid kuritegusid toime panema eakaaslaste surve, nendest vanemaid viis aga kuritegelikule teele rohkem see, et saada raha uimastite jaoks.

Tundi segavad õpilased

Varasematel aegadel pole Jaapani teismelised eriti mässumeelsed olnud. Nüüd aga annavad õpetajad üle kogu Jaapani teada, et tunni ajal korra hoidmine muutub järjest raskemaks, sest õpilased on rahutud ja segavad tundi. Tokyo prefektuuri valitsus küsitles 9-, 11- ja 14-aastasi õpilasi, et teada saada, millised tunded on neil teiste inimeste vastu. Ajalehe „The  Daily Yomiuri” sõnul ärritavad ja tüütavad 65 protsenti õpilastest sõbrad, 60 protsenti nende vanemad ja 50 protsenti õpetajad. 40 protsenti ütles, et nad ei suuda peaaegu kunagi oma viha kontrolli all hoida. Viiest õpilasest üks valab oma viha välja asju lõhkudes.

„Salapärane viirus”

„Üks salapärane viirus saastab doonoriverd kogu maailmas,” teatab „New Scientist”. „Mitte keegi ei tea, kas see TT-viirus on ohtlik, kuid kardetakse, et see võib põhjustada maksahaigust.” TT-viirust, mis sai endale nime ühe Jaapani patsiendi nime algustähtede järgi, kelle veres see viirus esmakordselt avastati, on leitud „nii doonoriverest kui ka nende maksahaigete verest, kellele on tehtud vereülekanne”. Uuring näitas koguni, et 102-st California doonorist 8 kannab seda viirust, kuigi testimisel ei leitud nende verest viirusi, kaasa arvatud HIV ning hepatiit B ja C. Arvestuste kohaselt on Suurbritannias nakatumise määr 2 protsenti, Prantsusmaal 4–6 protsenti, Ameerika Ühendriikides 8–10 protsenti ja Jaapanis 13 protsenti. Kogu maailma teadlased, kes „uurivad TT-viirust, ei taha tekitada mingit paanikat”, ütleb artikkel, vaid nad püüavad teada saada, „kas see viirus on tervistkahjustav”.

Elupäästev kaelarihm

Mõnes paigas Lõuna-Aafrika Vabariigis langeb kuni 40 protsenti vastsündinud kariloomi šaakalite ohvriks. Lisaks majanduslikule kahjule on šaakalite populatsioon plahvatuslikult kasvanud. Šaakalite viimine teistesse paikadesse pole olukorda parandanud ning see on teistele loomadele isegi kahjulikuks osutunud. Kuid viimastel aastatel on sellele probleemile hea lahendus leitud. Selleks on lammastele mõeldud pooljäik ja reguleeritav kaelarihm, mida on võimalik korduvalt kasutada ja mis ei takista lambal end liigutada ega tee kahju šaakalile. See lihtsalt ei lase šaakalil lammast surmavalt hammustada. Ajalehe „Natal Witness” sõnul on karjakasvatajad, kes seda kaelarihma kasutavad, „teatanud, et tänu sellele pole nende loomad enam šaakalite ohvriks langenud”. Kuna šaakalid söövad nüüd oma tavapärast toitu – putukaid, närilisi ja raipeid –, on nende arvukus vähenenud.

Puutöölised vamplased

Käguvamplasel on muneti, mis on „ioniseerunud mangaani ja tsingi tõttu kõvastunud”, kirjutab „National Geographic”. Käguvamplane kasutab seda metalltööriista puurina, et sügavale puu sisse peremeestõugu peale või selle kehasse munad muneda. „Mõned käguvamplased võivad ajada oma muneti umbes seitsme sentimeetri sügavusele kõva puidu sisse,” ütleb Donald Quicke Suurbritannia Imperial College’ist. Kui käguvamplased kooruvad, söövad nad ära puu sees elavad tõugud ning rajavad endale väljapääsutee, milleks nad kasutavad suised, mis on kõvastunud tänu mineraalidele, mida nad tõukudest saavad.

Varjatud hädaolukord Indias

„Kuigi inimeste tervis ja heaolu on paari viimase aasta jooksul Indias paranenud, on seal seniajani varjatud hädaolukorraks alatoitlus,” teatab „The Times of India”. Alatoitlus läheb Indias arstiabi ja kadumaläinud tööpanuse näol maksma rohkem kui 230 miljonit dollarit. Raporti sõnul kannatab üle 50 protsendi alla nelja-aastastest India lastest alatoitluse all, 30 protsenti vastsündinutest on märgatavalt alakaalulised ning 60 protsendil naistest on aneemia. Maailmapanga sotsiaalse arengu vanemspetsialist Meera Chatterjee ütleb, et „alatoitlus mitte ainult ei riku üksikisikute ja perekondade elu, vaid vähendab ka haridusse tehtud investeeringute kasu ning on suureks takistuseks sotsiaalsele ja majanduslikule progressile”.

Kas preestrid on õnnetud?

Viimase kuue aasta jooksul on korraldatud kolm küsitlust, et teada saada, mida arvavad prantslased preestritest. Kõige hiljutisemas uuringus, mis avaldati katoliiklikus ajalehes „La Croix”, ilmnes, et 45 protsenti prantslastest ei pea preestreid õnnelikeks ja eluga rahulolevateks inimesteks. Üldiselt arvatakse veelgi, et preestrid on sõbralikud ja valmis inimesi ära kuulama. Kuid ajaleht ütleb, et „järjest vähem prantslasi peab preestrit ühiskonnale vajalikuks inimeseks” ning et kõigest 56 protsenti peab teda „Jumala tunnistajaks maa peal”. Vähem kui üks kolmest inimesest ja vaid 51 protsenti regulaarsetest kirikuskäijatest ergutaks oma poega või sugulast preestriks saama.