Lugejate kirju
Lugejate kirju
Uimastid. Artikliseeria „Kas uimastid vallutavad maailma?” (8. november 1999) oli asjatundlikult koostatud. Töötan hooldusvalveametnikuna sellises piirkonnas, kus on palju noori uimastisõltlasi. See ajakiri aitab paljudel narkootikumisõltuvusest vabaneda.
J. T., Saksamaa
Mind julgustas väga Pedro ja tema naise Ana lugu. Kuus aastat rikkusid narkootikumid mu elu. Piibli uurimise ja õpitust teistele rääkimise kaudu olen ma saanud vaimset jõudu uimastisõltuvusest vabanemiseks.
D. J., Ameerika Ühendriigid
Olen 15 aastat koolis terviseõpetust andnud. See „Ärgake!” number ilmus täpselt õigel ajal, sest just praegu me käsitleme selliseid teemasid nagu alkohol, narkootikumid ja sõidukijuhtimine. Kasutan kindlasti selles ajakirjas sisalduvat informatsiooni!
C. J., Ameerika Ühendriigid
Taimne elevandiluu. Olen lugenud teie ajakirja igat numbrit 1954. aastast alates ja mind on alati hämmastanud artiklid, mis kirjeldavad seda, kui mitmekülgselt on võimalik kasutada kõike, mida Jehoova on loonud. Üks niisugune artikkel oli „Kas taimne elevandiluu võib päästa elevandid?” (8. november 1999). Aitäh, et aitate meil üha rohkem ja rohkem hinnata meie Jumala imelist tarkust.
D. H., Ameerika Ühendriigid
Nõidus. Suur tänu teile artikli eest „Mis on nõiduse taga?” (8. november 1999). Paljud inimesed on harjunud pidama nõidasid vanadeks ja inetuteks. Kuid praegusel ajal köidab Wicca-liikumine suurel hulgal noori mehi ja naisi. Ka minu tütar hakkas selle vastu huvi tundma. Ta oli aga esitanud isikliku „Ärgake!”-tellimuse ja kõige esimeses numbris, mille ta kätte sai, ilmus just see artikkel! See tuli väga õigel ajal.
B. H., Ameerika Ühendriigid
Inglid. Õnnitlen teid avameelse artikliseeria eest „Mis on tõde inglite kohta?” (22. november 1999). Lõpuks ometi oli kellelgi julgust kirjutada lugupidav, kuid aus paljastus selle kohta, millist ohtu kujutavad inglite kohta käivad moonutatud uskumused. Mulle meeldis eriti pilt leheküljel 9, mis näitas, et inglid ise lükkavad tagasi kõik meelitused ja esiletõstmise, mis neile tänapäeval osaks saab.
J. L. A. H., Brasiilia
Katsumus. Mind julgustas perekond Majori lugu artiklis „Raskuste kaudu õppisime lootma Jumalale” (22. november 1999). Meie pojal oli mitu rasket südameriket, mis nõudsid kirurgilist sekkumist. Arstid ütlesid, et ilma vereülekandeta meie poeg sureb. Nad koguni eraldasid meid abikaasaga teineteisest, et avaldada meile suuremat survet ja panna meid nõustuma vereülekandega. Kuid sarnaselt perekond Majoriga palvetasime meiegi, et oleksime tugevad ja julged. Meie poeg elas operatsioonid üle ja nüüd läheb tal hästi. Ta tahab lasta end Jehoova tunnistajana ristida.
B. C., Ameerika Ühendriigid
Mu abikaasa läks haiglasse ja arstid ütlesid, et ta võib sinna jääda mitmeks kuuks. Olukord hakkas muutuma mulle väga väsitavaks, kui püüdsin hoolt kanda meie kolme lapse eest ja samal ajal ka külastada iga päev oma abikaasat. Minu kristlikud vennad ja õed olid laste eest hoolitsemisel hindamatuks abiks. Ja just siis, kui tundsin, et ma enam ei jaksa, tuli mu abikaasa koju. Kui lugesin seda julgustavat artiklit, ei suutnud ma pisaraid tagasi hoida, sest tundsin siirast kaastunnet ja kurbust kõige selle pärast, mida perekond Major pidi läbi elama. Kui tore oli lugeda, et nad nii kindlalt lootsid Jehoovale!
J. A., Ameerika Ühendriigid