Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Naerata! See mõjub hästi!

Naerata! See mõjub hästi!

Naerata! See mõjub hästi!

„ÄRGAKE!” JAAPANI-KORRESPONDENDILT

KUI see on ehtne, siis sulatab see kahtluste jää. See kõrvaldab aastatega ladestunud eelarvamustekihi ning pehmendab südamed, mille on jäätanud umbusaldus. See toob paljudele kergendust ja rõõmu ning annab edasi sõnumi: „Ma mõistan. Ära muretse.” Sellest väljendub palve: „Ma loodan, et võime olla sõbrad.” Mis see on, millega seda kõike saavutatakse? See on naeratus. See võib olla SINU naeratus.

Mis on naeratus? Harilikult defineerivad sõnaraamatud naeratust kui näoilmet, mille korral suunurgad kaarduvad kergelt ülespoole, väljendades sellega lõbusust, heakskiitu või rõõmu. Siin peitubki südamliku naeratuse saladus. Naeratus on sõnatu viis väljendada teistele oma tundeid. Muidugi võib naeratus väljendada ka põlgust või halvakspanu, ent see on juba teine teema.

Kas naeratus tõesti muudab midagi? Võib-olla sa mäletad mõnd hetke, mil kellegi naeratus tegi su südame kergeks või vabastas su pingest. Või on sul meeles, kuidas sa naeratuse puudumise pärast hakkasid närveerima või tundsid end koguni hüljatuna? Jah, naeratus muudab palju. See mõjutab nii seda, kes naeratab, kui ka seda, kellele naeratatakse. Piiblitegelane Iiob ütles oma vastaste kohta: „Ma naeratasin neile, kui neil puudus usk, ja nad ei tumestanud mu lahket nägu!” (Iiob 29:24). Iiobi „lahke nägu” võis tähendada rõõmsameelsust.

Naeratusel on positiivne mõju ka tänapäeval. Südamlik naeratus võib aidata hajutada tekkinud pingeid. See võib olla nagu survekeedunõu kaitseventiil. Kui oleme pinges või ärritunud, võib naeratus aidata meil seda pinget vähendada ja ärritusest üle saada. Näiteks pani Tomoko sageli tähele, et inimesed teda vaatavad. Ta järeldas, et nad on tema suhtes kriitilised, sest nad pöörasid oma pea kiiresti ära, kui nägid, et ta on nende pilku märganud. Tomoko tundis end üksiku ja õnnetuna. Ühel päeval soovitas ta sõbranna, et ta naerataks inimesele, kelle pilgu ta endal tabab. Kahe nädala jooksul Tomoko proovis seda teha ning oli väga üllatunud, kui kõik naeratasid talle vastu! Pinged olid kadunud. „Elu on muutunud väga nauditavaks,” räägib ta. Jah, naeratus laseb meil end teistega vabamalt tunda ja aitab meil olla sõbralikum.

Hea mõju sulle ja teistele

Naeratamine mõjutab inimest emotsionaalselt. See tekitab hea tuju. See on ka füüsilisele tervisele kasulik. Öeldakse ju: „Naer on terviseks.” Õigupoolest märgivad meedikud, et inimese tuju on väga tihedalt seotud tema füüsilise tervisega. Paljud uuringud näitavad, et pikaajaline stress, negatiivsed emotsioonid ja muu sarnane nõrgendab meie immuunsüsteemi. Teisest küljest tekitab naeratamine meis hea tunde ja naermine koguni tugevdab meie immuunsüsteemi.

Naeratus avaldab suurt mõju ka teistele. Kujuta ette olukorda, kus sulle antakse nõu või sind noomitakse. Millist ilmet sooviksid sa näha nõuandja näol? Külm või karm ilme võib rääkida sulle nõuandja vihast, ärrituvusest, tõrjuvast hoiakust või koguni vaenulikkusest. Kuid teisest küljest, kas ei pane südamlik naeratus nõuandja näol sind tundma end vabamalt ja võtma nõuannet seepärast palju parema meelega vastu? Kindlasti aitab naeratus kahandada vääritimõistmist niisugustes pingelistes olukordades.

Positiivsed mõtted teevad naeratamise lihtsamaks

Muidugi pole enamik meist professionaalsed näitlejad, kes suudavad manada näole särava naeratuse ükskõik millisel hetkel, ja me ei tahakski sellised olla. Me tahame, et meie naeratus oleks siiras ja loomulik. Üks suhtluskooli õpetaja kommenteeris: „Väga tähtis on lõdvestuda ja naeratada kogu südamest või muidu paistab su naeratus võltsina.” Kuidas me saame siiralt, kogu südamest naeratada? Siinkohal võib Piibel meid aidata. Meie kõnet silmas pidades ütleb see kirjakohas Matteuse 12:34, 35: „Sellest, mida süda on täis, sellest räägib suu. Hea inimene toob südame heast tagavarast esile head, ja halb inimene toob halvast tagavarast esile halba.”

Tuleta meelde, et naeratus on sõnatu viis oma tundeid väljendada. Kui pidada silmas seda, et me räägime „sellest, mida süda on täis”, ja et „head” tuuakse esile „heast tagavarast”, siis ilmneb, et naeratuse ehtsuse otsustavad meie mõtted ja emotsioonid. Jah, see, mis on meie südames, saab varem või hiljem kindlasti avalikuks, ja seda mitte ainult meie sõnade ja tegude, vaid ka näoilme kaudu. Seepärast peame tegema jätkuvalt pingutusi selleks, et meie peas oleksid positiivsed mõtted. Meie näoilmet mõjutab kõvasti see, mida me teistest inimestest mõtleme. Niisiis keskendugem oma pereliikmete, naabrite ja lähedaste sõprade headele loomuomadustele. Siis näeme, et nii on neile palju lihtsam naeratada. Taoline naeratus on ehtne, sest selle taga on headust, armu ja lahkust täis süda. Siis meie silmad säravad ja teised teavad, et oleme siirad.

Tuleb siiski tunnistada, et mõnel inimesel on oma mineviku või eluolude tõttu palju raskem naeratada kui teistel. Kuigi ta on läbinisti heatahtlik oma kaasinimeste vastu, pole ta lihtsalt harjunud neile naeratama. Näiteks Jaapani meeste puhul eeldatakse tavaliselt, et nad säilitavad alati täieliku enesevalitsemise ning on sõnaahtrad. Seepärast pole paljud neist harjunud võõrale inimesele naeratama. Sama võib paika pidada ka mõningate teiste kultuuride puhul. Osa inimesi on ka loomu poolest ujedad ning nad võivad tunda, et teistele naeratada pole sugugi lihtne. Järelikult ei peaks me inimeste üle otsustama selle põhjal, kui lai on nende naeratus või kui tihti nad naeratavad. Inimesed on erinevad ning erinevad on ka nende iseloomud ja suhtlusviisid.

Kui sulle siiski tundub, et sul on raske teistele naeratada, siis miks mitte selle kallal vaeva näha? Piibel annab nõu: „Kui me teeme head, siis ärgem tüdigem ... tehkem head kõikidele” (Galaatlastele 6:9, 10). Üks viis teistele ’head teha’ on naeratada neile – ja see on igaühel meist võimalik! Niisiis, astu ise esimene samm ning tervita ja julgusta inimesi oma naeratusega. See meeldib neile väga. Sa võid ka leida, et naeratamine muutub palju lihtsamaks, kui see endale harjumuseks teha.

[Kast lk 12]

Väike hoiatus

Kahjuks tuleb tunnistada, et mitte iga naeratus, mida me näeme, pole siiras. Petised, ebaausad müügimehed ja teised võivad ette manada väga kütkestava naeratuse. Nad teavad, et naeratus võib teha inimese relvituks ning hajutada tema kahtlused. Samuti võivad küsitava moraali ja ebapuhaste ajenditega inimesed ette teha veetlevalt naeratava näo. Kuid nende naeratusel pole mingit väärtust, see on petlik (Koguja 7:6). Seega, kuigi me ei suhtu teistesse üleliia kahtlustavalt, tuleb meil siiski endale aru anda, et praeguseil „viimseil päevil”, millega on raske toime tulla, peame meie olema „arukad [„ettevaatlikud”, UM] nagu maod ja vagurad nagu tuvid”, just nagu Jeesus soovitas (2. Timoteosele 3:1; Matteuse 10:16).

[Pilt lk 13]

Tervita teisi esimesena ja naerata