Santeria lummus

„ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT

SANTERIA on olnud silmapaistev religioon Kuubas juba palju aastaid. Kuid vähehaaval on see kummardamisvorm jõudmas ka teistesse maadesse. Näiteks võib México ärikeskuse ühel peamisel turuväljakul näha poode, mis on spetsialiseerunud santeria atribuutika, nagu ristide, küünalde, amulettide ja jumalakujude müümisele. Enamikku neid kauplusi tuntakse nime all botanica ning neid leiab teisteski Põhja- ja Lõuna-Ameerika suuremates linnades. New Yorgi telefoniraamatus on taoliste poodide kohta rikkalikult reklaami ning nende nimekiri selle kollastel lehekülgedel on palju pikem kui mistahes muude religioossete kaupluste oma.

Santeria köidab paljusid inimesi oma müstilise-eksootilise aura tõttu. Selle elemente võib leida ka populaarses ladina muusikas ja kirjanduses. Santeria on muutumas religioossest enam ilmalikuks ja kultuurseks ning see on poolehoidu võitnud tänu afro-kariibi muusika ja kultuuri sündmustele.

Sündinud muistses Aafrikas

Santeria sisaldab muistse Aafrika, Nigeerias elanud joruba hõimu religiooni jooni ja traditsioone. Kui joruba rahvas 1770-ndate ja 1840-ndate aastate vahemikus orjadena Kariibi mere saartele viidi, võtsid nad oma religiooni kaasa. Uude Maailma jõudes olid need orjastatud aafriklased sunnitud vastu võtma katoliikluse, kuid oma traditsioonidest nad täielikult ei loobunud. Nad lõid seetõttu uue kummardamisvormi, kuhu võtsid mõlema religiooni kombeid. Taolist usukommete sulamit nimetatakse sünkretismiks.

Orjad, kes tahtsid jumalakummardamisel järgida oma endisi uskumusi, andsid katoliku pühakutele topeltidentsuse, nii et igaüks neist vastas ühele kindlate omaduste ja võimetega Aafrika jumalale. Nüüd said Aafrika jumalad ja jumalannad, keda nimetatakse orišadeks, endale katoliku pühakute nimed ja kuju. Rituaalid, kombed ja uskumused jäid aga samasuguseks nagu Aafrikas. Santeria preester Kuubas selgitab: „Sünkretism  lubab meil teenida altaril katoliku jumalat, kuid me näeme selle taga Aafrika jumalat.”

Sellised usundid nagu voodoo, obeah ja macumba on samuti roomakatoliku liturgia, sakramentide ja kirikuatribuutika elementide ning Aafrika spiritistlike kommete segu. Alguses keelustas katoliku kirik Ladina-Ameerikas Aafrika usundite järgimise ja santeriaga tegeldi pikka aega salaja, kuid lõpuks tuli katoliku kirikul taolise sünkretismiga orjade seas leppida.

Santeria iseloom

Mis seda religioosset kummardamisvormi iseloomustab? Santeria-usulised (santeros) kummardavad üht kõrgeimat olendit ja gruppi jumalusi ehk orišasid, kes moodustavad joruba panteoni. Orišade tahet tõlgendavad santeria preestrid ennustamise teel. Räägitakse, et orišad võtavad mõnikord kummardajad oma täieliku kontrolli alla, et enda nõu kuuldavaks teha. Orišade soosingut saavad nende järelkäijad taotleda palvete, muusika, õige käitumise ja ohvrite kaudu. Tähtsat osa kummardamises mängivad ka altarid. Santeria järgijad seavad need üles oma kodus ning toovad nendele lilli, rummi, kooki ja sigareid, et jumalad oleksid jätkuvalt rahul ja abivalmid.

Ajakirja „New York Times” artiklis kirjutas Lizette Alvarez santeria filosoofia kohta: „See religioon rõhutab enam praegust kui hauatagust elu ning keskendub loodusjõududele. Iga jumalus esindab mingit looduse külge, näiteks piksemürinat, ja mingit inimesele loomuomast joont, nagu jõudu.” Santeria preestrid aitavad inimestel lahendada oma igapäevaprobleeme, milleks nad küsivad orišadelt nõu. Nad pole aga katoliku preestrid ning tavaliselt täidavad nad oma santeria rituaalegi kodudes, mitte pühakojas.

Kuna santeria annab inimestele ühtekuuluvuse ja suure pere tunde, köidab see eriliselt neid, kes vajavad emotsionaalset ja majanduslikku tuge. See meelitab kõige enam puudusekannatajaid ja ka immigrante, kes kolivad maale, kus santeriaga tegeldakse. Iga selle järgija kuulub ühte kindlasse kogukonda, kus üks mees- või naissoost santero on selle kogukonna ristivanemaks, nõuandjaks ja preestriks. Uusi liikmeid võtavad vastu preestrid tseremooniaga muusika, tantsude ja loomohvrite saatel. Loomi – nende seas  kanu, kitsi, tuvisid ja kilpkonni – ohverdatakse ka sünni, abiellumise ja surma puhul.

Santeria muusika

Muusikal on santerias oluline roll ning see on kummardamise tavapärane osa. Muusikat kasutatakse bembés’de ehk tseremooniate ajal, kus trummimänguga kutsutakse välja jumalaid. Iga jumala jaoks on oma kindlad rütmid. See muusika on aga sedavõrd vali, et trummide raiuv rütm on kuulda kilomeetrite taha.

Löökpillid – trummid, ksülofonid ja marimbad – on olnud Lääne-Aafrika kultuspillid juba sajandeid. See oli nende peamine kasutusviis ka siis, kui orjad need Ameerikasse kaasa tõid. Brasiilias tehakse pühade trummide kile rituaalselt ohverdatud looma nahast ning uued pillid tavaliselt ristitakse eelistatavalt katoliku kiriku „püha” veega. Haiti afro-kariibi kultuuris kasutatakse aga trumme, millest igaüks esindab kindlat jumalat.

Santeria püha muusikat võib müügil leida ka mõnes laserplaatide kaupluses ning selle nimetuse all seda muusikat ka müüakse. Trummid on selle muusika peamised rütmipillid ning mõnedel lugudel on pealkirjaks santeria jumalate pärisnimed või selle usundi kommete nimetused. Aja jooksul on need rütmid imbunud ka ladina muusikasse. Samuti on santeria terminoloogiat kasutatud muusikapalades.

Piibli seisukoht

Santeria on tihedalt seotud spiritismiga – kummardamisvormiga, mille Piibel hukka mõistab (3. Moosese 19:31). Jumala Sõnas on „spiritismiga tegelemine” (UM) loetletud „liha tegude” hulgas, mis takistavad pärimast Jumala Kuningriiki (Galaatlastele 5:19–21). Lisaks sellele käsib Pühakiri neil, kes tahavad meeldida Jumalale, ’põgeneda ebajumalateenistuse eest’ ja ’kummardada Isa vaimus ja tões’ (1. Korintlastele 10:14; Johannese 4:23, 24).

Kristlased peaksid olema valvsad, kuna santeria kombed ja muusika muutuvad oma olemuselt üha ilmalikumaks. Santeria elemente võib leida meelelahutuse eri vormides ja Ladina-Ameerika kultuuri mõnedes valdkondades. Need võidavad üha enam populaarsust ning need on üldiselt inimeste silmis kahjutud. Sellele vaatamata on kristlastel hea hoiduda kõigest, mis on otseses vastuolus Piibli põhimõtetega, ükskõik kui populaarne või kahjutu see ka ei tunduks (2. Korintlastele 6:14–18).

[Kast/pilt lk 25]

SANTERIA TERMINEID

Babalú-aye: tervendamise jumal, keda kummardatakse püha Lazaro nime all.

Changó: tule, pikse ja välgu jumal, samuti suurtükiväe kaitsja, keda katoliku usus kummardatakse püha Barbarana.

Ifa Corpus: seaduste kogu, mis väljendub santeria 256 traditsionaalse sümboli näol.

Ikole orun: „taevas”, kuhu lähevad kõik inimesed pärast surma. Kuid halvad inimesed elavad maapealses põrgus ning kannatavad ikole orun’is.

Obatalá: jumal, kes lõi maa ainesest inimelu ja -teadvuse.

Ochún: jõgede, armastuse, abielu, raha, rõõmu ja rikkuse jumalanna, kes teise nime all on Kuuba kaitsepühak Virgen de la Caridad.

Oggún: kaevurite ja tööliste kaitsejumal, keda kummardatakse püha Peetrusena.

Oloddumare: kõrgeim olend, kes lõi universumi.

Orumila: jumal, kes otsustab inimese saatuse.

Yemayá ehk Xemayá: merede ja viljakuse jumalanna, kes on samastatud neitsi Maarjaga ning Kuubas Virgen de Regla’ga.

[Pilt lk 24]

Santeria atribuutika müügil botanica’s