Noored küsivad:

Kuidas ma võin välismaal edukalt hakkama saada?

„Kui ma lennuväljale olin jõudnud, siis ainus, mida ma teha tahtsin, oli minna tagasi koju! ... olin kaotanud kogu oma seiklusjanu ja avastamisrõõmu. Ühesõnaga, ma pole kunagi varem nii suurt koduigatsust tundnud.” (Uta)

ON PÄRIS kohutav olla üksinda võõral maal. Kuid nagu selle sarja eelmine artikkel näitas, otsustavad paljud noored elada mõnda aega välismaal. Mõned lähevad haridust omandama või mingit eriväljaõpet saama. Teised tahavad õppida keeli. Osa tahab lihtsalt raha teenida. On ka neid, kes on kolinud kuulutustööd tegema sinna riiki, kus vajatakse Kuningriigi kuulutajaid.

Oletame, et sa lähed välismaale elama mõistlikel põhjustel, arvestades oma vaimsete vajaduste ja eesmärkidega. * Mida saad sel juhul teha, et su sealolek kujuneks edukaks?

Ole valmis kohanema

Esiteks, sa pead olema valmis kohanema. See ei tähenda kristlike põhimõtete või vaimsete harjumuste hülgamist, kuid see võib tähendada, et harjutad ennast uue toiduga, õpid mõningaid uusi käitumisreegleid või proovid teha asju uutmoodi. Need uued kombed võivad olla hoopis teistsugused kui need, millega sa kodus olid harjunud. Kuid sel puhul on sobilik rakendada Jeesuse käsku: „Ärge mõistke kohut” (Matteuse 7:1). Tõepoolest, ühelgi rassil või kultuuril ei ole õigust kuulutada end teistest paremaks (Apostlite teod 17:26). Nii nagu eakamad inimesed peaksid vältima kriitilisi võrdlusi möödunud aegade ja praeguse nooruse vahel, nii peaksid ka välismaal elavad noored hoiduma välismaa ja oma kodumaa arvustavast võrdlemisest (Koguja 7:10). Keskendu positiivsele, mida sellel uuel riigil ja kultuuril on sulle pakkuda. Ja mida kiiremini sa õpid ära selle riigi keele, seda kiiremini hakkad sa seal end koduselt tundma.

Apostel Paulus kohanes oma misjonitööl edukalt paljude kultuuridega, sest ta oli valmis saama „kõikidele ... kõigeks” (1. Korintlastele 9:22). Sarnane suhtumine võib sinulgi aidata kohaneda. Adrianne töötab au pair’ina Saksamaal, tehes ühes peres korteri ja toidu eest kodutöid. Ta selgitab: „Pean olema väga paindlik, sest ma ei saa oodata, et teised kohaneksid minuga.”

 „Igatsen koju!”

Pole midagi ebaharilikku, kui sa esimese paari nädala jooksul tunned kurbust ja koduigatsust. Piibel näitab, et ka Jaakob ’igatses nii väga oma isakoja järele’, kuigi ta oli olnud välismaal üle 20 aasta (1. Moosese 31:30). Seepärast ära üllatu, kui sulle tulevad aeg-ajalt peale nutuhood. Muidugi, kui sa mõtled pidevalt kõigele, mille maha jätsid, siis suurendad sellega vaid oma kurbust (4. Moosese 11:4, 5). Parim viis tusatuju peletada on teha pingutusi uue päevakava ja keskkonnaga harjumiseks. Ühest küljest on hea pidada sidet oma perega kirja või telefoni teel, kuid samas võivad liiga sagedased telefonikõned takistada sind kohanemast oma uue koduga.

Paljud kristlased on leidnud, et vaimse tegevuskava taastamine on parimaks vastumürgiks üksindusele (Filiplastele 3:16). Amber meenutab oma esimest nädalat välismaal: „Kõige raskem oli õhtuti, kui polnud midagi teha. Üritasin siis rohkem uurida või raamatut lugeda.” Noor Rachel, inglise koduabiline Saksamaal, räägib oma kogemuste põhjal, kui ta soovitab: „Hakka otsemaid kogudusega läbi käima. Mine kohe koosolekutele.” Alguses vajad sa ehk veidi abi, et koosolekutele minna, kuid kristlikust kogudusest võid sa leida häid sõpru, kes võivad olla nagu „vennad ja õed ja emad” (Markuse 10:29, 30).

Kristliku evangeeliumikuulutaja töö tegemine on samuti hea vaimse tegevuskava tähtis osa. Lisaks vaimsele kasule, mida kuulutamine toob, aitab see sul ka kohaneda uue kultuuri ja keelega.

Ning lõpuks, pea kinni palvetamise ja isikliku uurimise harjumusest. Need on hädavajalikud, et võiksid jääda terveks usus (Roomlastele 12:12; 1. Timoteosele 4:15). Adrianne, keda varem mainisime, võttis seepärast endaga kaasa piibliteemalist kirjandust oma emakeeles.

Elu võõrustavas peres

Mõned noored kristlased on korraldanud oma asjad nii, et nad saavad välismaal elada usklikus peres. Kuigi ei saa oodata, et võõrustajad võtaks enda peale lapsevanema kohustused, võib see pere pakkuda siiski head seltskonda ja vaimset julgustust (Õpetussõnad 27:17).

Et võõrustava perega häid suhteid säilitada, on oluline avameelselt suhelda (Õpetussõnad 15:22; 20:5; 25:11). Amber märgib: „Sa peaksid üldjoontes teadma, mida sa tegema pead. Sul on vaja teada, millised on su võõrustajate ootused, ning nemad peavad teadma, mida sina ootad.” Tee kindlaks, millised on selle pere kodused reeglid ja mil määral oodatakse sinu osalemist majapidamistöödes. Need asjad tuleks põhjalikult läbi arutada.

Näiteks võib sinu olukord eriti keeruline olla siis, kui töötad võõrustavas peres, kes ei jaga su usulisi vaateid. Kuna see perekond ei pruugi mõista su suhtumist Piibli põhimõtetesse, võib sul ette tulla katselepanevaid olukordi (Õpetussõnad 13:20). Nõuded täita koduseid kohustusi võivad minna vastuollu vaimsete kohustustega, nagu näiteks kristlikel koosolekutel käimine. Seega kui möödapääsmatud olud sunnivad sind olema perega,  kes ei jaga sinu tõekspidamisi, tuleks sul tarvitusele võtta mõningad ettevaatusabinõud.

Rachel soovitab: „Tee neile teatavaks, et oled kristlane. On kõige parem, kui ütled neile seda ausalt kohe alguses.” Oma usuliste ja moraalsete mõõdupuude selgitamine võib osutuda kaitseks. Samuti tuleks sul oma tööandjale selgeks teha, kui tähtsad on sinu jaoks kristlikud koosolekud ja kuulutamine. Ning viimaks, on tark hoolitseda selle eest, et sellised olulised asjad nagu töötunnid, vaba aeg ja töötasu saaksid kirjalikult kokku lepitud enne, kui sa tööd alustad. See võib ära hoida hilisemaid pingeid.

Probleemide lahendamine

Parimatest pingutustest hoolimata võib sul tekkida ikkagi raskusi. Näiteks, mis saab siis, kui su võõrustaja palub sul oma majast lahkuda? See võib olla väga masendav. Kui mingid arusaamatused tekivad, võid sa proovida oma võõrustajaga rahulikul ja mõistlikul viisil neist rääkida (Õpetussõnad 15:1). Ole valmis tunnistama tehtud vigu. Võib-olla nad mõtlevad ümber. Kui mitte, siis tuleb sul leida teine elukoht.

Mõne teise probleemi puhul tuleb sul vahest kedagi appi paluda. Võib-olla sul tekivad näiteks rahalised raskused või sa jääd haigeks. Kartusest, et vanemad võivad tulla ja sind koju viia, ei taha sa ehk kohe neile juhtunust teatada. Peale selle on nad paljude kilomeetrite kaugusel ning vahest ei teagi, mida seal võõral maal sellises olukorras teha. Kuid kohalikel kogudusevanematel võib olla kogemusi taoliste murede lahendamisel ja nad võivad anda praktilist nõu. Samuti saavad nad võib-olla aidata sul otsustada, kas su vanemad peaksid sellest asjast teadma.

Koju tagasi

Raskustest hoolimata võib välismaal viibimine olla kasulik kogemus, eriti kui lähed sinna usulistel põhjustel. Mõistagi saabub kunagi kojumineku aeg. Andreas räägib: „Need positiivsed mälestused – negatiivsed ununevad ju kiiresti – tegid mu äramineku nii raskeks.” Ära siiski oota, et sinu sõbrad või pereliikmed kodus muudavad järsku oma tegutsemisviise sellepärast, et sina tulid tagasi uute välismaalt õpitud vaadetega. Ära ärrita neid ka pidevate meeldetuletustega selle kohta, kuidas mujal midagi tehakse. Loomulikult tahad sa kõigile oma muljetest rääkida, kuid ära siis masendu, kui igaüks ei jaga sinu vaimustust.

Kahtlemata tuleks suhtuda tõsiselt otsusesse elada mõnda aega välismaal. Kui sa oma vanematega arutamise järel otsustad, et on mõistlikke põhjusi ära kolida, siis ole valmis ületama eesolevaid raskusi. Nagu muude suurte otsuste puhul elus, on tark arvutada enne kokku kulud (Luuka 14:28–30).

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 27]

Näpunäiteid turvalisuse kohta

● Hoia oma passi, raha ja tagasisõidupiletit kindlas kohas.

● Tee oma passist, sissesõiduloast ja/või viisast, tagasisõidupiletist ning teistest tähtsatest dokumentidest koopiad. Hoia ühte komplekti koopiatest enda käes ja teine saada koju vanematele või sõpradele.

● Kanna alati endaga kaasas oma kodus olevate vanemate või sõprade ning võõrustajate telefoninumbreid.

● Käitu nii võõrustavas peres, koolis, tööl kui ka igal pool mujal vastassoost inimestega sündsalt.

● Õpi selgeks vähemalt mõned peamised sõnad ja fraasid võõrustava maa keeles.

● Käi enne ärasõitu arsti juures. Hoolitse selle eest, et sul oleks kaasas küllaldane varu kõigist vajaminevaist ravimeist.

[Pilt lk 26]

Kui võõrustava perega tekib arusaamatusi, püüa nendest rahulikult rääkida