Vaatleme maailma

Soov näha uut aastatuhandet

„Üsna hästi on tõestatud, et raskelt haiged inimesed hoiavad tähelepanuväärsete sündmuste nägemise nimel elust kinni,” ütleb Richard Suzman USAs Marylandi osariigis Bethesdas paiknevast gerontoloogiainstituudist. „Protsess ise on küll üpris mõistatuslik, kuid see toimib täiesti reaalselt.” Uue aasta esimese nädala jooksul suri inimesi rohkem kui tavaliselt, kuna paljud olid ilmselt soovinud näha aastat 2000, teatab Londoni ajaleht „The Guardian”. Suurbritannias oli tol nädalal inimeste suremus 65 protsenti suurem ning New Yorgis oli surmajuhtumeid üle 50 protsendi rohkem kui 1999. aasta esimesel nädalal. Rahvusvahelise pikaealisuse keskuse president Robert Butler ütles, et need arvud kajastavad olukorda kogu maailmas. Ta jätkas: „Elutahe võib olla äärmiselt võimas.„

Navigatsioon arvuti abil

Tänu elektroonikaalastele saavutustele ei vajata enam laevajuhtimiseks tohutul hulgal paberkaarte, teatab Londoni ajaleht „The Daily Telegraph”. 1999. aasta novembrikuus andis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon Saksa hüdrograafiabüroo kaudu esimest korda loa kasutada vaid arvutil põhinevat laeva navigatsioonisüsteemi. Paberist merekaartide asemel pakub arvuti kaht elektroonilist varianti: paberkaardi skaneeritud faksiimilet ja vektorkaardina tuntud digiteeritud pilti. Elektroonilise kaardi peamine eelis on see, et ta näitab kogu aeg laeva täpset asukohta. Lisaks võivad meresõitjad arvutiekraanile kantud radarikaardi järgi veel täpsemalt kontrollida teel ettetulevaid riske. Üks sellest uuendusest vaimustunud laevakapten ütles: „See kergendab meie koormat, ... nii et me saame keskenduda rohkem laevajuhtimisele, liiklusele, teistele laevadele ning sadamasse pöördudes meie lootsile.„

Maavälise elu ebatõenäosus

„Viimaste aastakümnete jooksul on üha rohkem astronoome avaldanud arvamust, et tõenäoliselt leidub tähtedel maaväliseid tsivilisatsioone,” teatab „The New York Times”. „Selline usk maavälistesse olenditesse pole inspireerinud mitte ainult loendamatul hulgal raamatuid, filme ja telesaateid looma, ... vaid selle nimel on tehtud ka ulatuslikke teaduslikke uuringuid, kus kasutatakse tohutuid paraboolantenne, mis püüavad leida taevast intelligentsete olendite saadetud nõrgemaidki raadiosignaale.” Sellised uuringud võivad üsna tõenäoliselt luhta minna, ütlevad raamatu „Rare Earth” autorid, tunnustatud teadlased dr. Peter D. Ward ja dr. Donald C. Brownlee. Nende sõnul näitavad astronoomia-, paleontoloogia- ja geoloogiaalased uued leiud, et „Maa ehitus ja stabiilsus on äärmiselt tavatud” ning et kuskil mujal pole keerukate eluvormide eksisteerimiseks sobivaid tingimusi. „Oleme lõpuks välja öelnud selle, millele paljud on juba pikka aega mõelnud – et kompleksne elu on haruldane nähe,” lausus dr. Ward. Dr Brownlee lisab: „Inimesed arvavad, et Päike on tavaline täht. See pole tõsi. Peaaegu kõik teised keskkonnad universumis on eluks sobimatud. Vaid Eedeni aia sarnastes paikades nagu Maa on elu võimalik.„

Piiblit tõlgitakse järjest enamatesse keeltesse

„Piibel on jätkuvalt maailma enimtõlgitud raamat,” teatab Mehhiko ajaleht „Excelsior”. Saksa Piibliseltsi sõnul tõlgiti 1999. aastal Piibel veel 21 keelde, nii et see on nüüd vähemalt osaliselt kättesaadav 2233 keeles. „Vana Testament ja Uus Testament on tõlgitud täielikult 371 keelde, see on 5 keelt rohkem kui aastal 1998.” Mis keeled need kõik on? „Kõige rohkem tõlkeid on tehtud Aafrika keeltesse, kokku 627 keelde, järgneb Aasia 553, Austraalia ja Okeaania 396, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere saared 384, Euroopa 197 ja Ameerika Ühendriigid 73 keelega,” kirjutab ajaleht. Ent „Piibel on veel tõlkimata peaaegu pooltesse maa peal kõneldavatesse keeltesse”. Mispärast? Kuna neid keeli räägib suhteliselt vähe inimesi ja Piibli tõlkimine nendesse keeltesse on keeruline ülesanne. Lisaks on paljud inimesed kakskeelsed ja kui Piibel on juba tõlgitud ühte neile arusaadavasse keelde, on neil võimalik seda lugeda.

 Äravisatud laskemoon

Itaalia kalurid on hiljuti merest välja tõmmanud ebameeldivaid asju, nimelt keemiarelvi. Itaalia keskkonnaministeeriumi ametniku Valerio Calzolaio sõnul oli „alates 1946. aastast kuni 1970ndate aastateni ... vananenud sõjamoona hävitamise üldiseks tavaks selle merre heitmine”. Arvestuste kohaselt lamab Itaalia idarannikul Aadria mere põhjas umbes 20 000 pommi. Aastaks 1997 oli surma saanud 5 Itaalia kalurit ja 236 vajasid haiglaravi, kuna nende võrku olid kinni jäänud tapvaid kemikaale lekkivad roostes sõjarelvad. Lisaks sellele heitsid hiljutise Balkani konflikti ajal sõjalennukid nendesse samadesse vetesse veel teadmata hulga pomme ning mõned neist on juba kalavõrkudesse kinni jäänud. Itaalia veed pole ainsana kahjustatud. On arvestatud, et 100 000 tonni keemiarelva lamab Läänemeres ja sarnaseid prügipiirkondi teatakse olevat Jaapani, Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia rannikuvetes.

Ülespuhutud andmed

„Ära usu alati seda, mida ajalehed kirjutavad,” ütleb „The Economist”. Ajakirjanikud „pole eksimatult täpsed”. See käib eriti statistika, iseäranis katastroofe puudutava statistika kohta. Mispärast? „Segases sõjaolukorras või rahuaegse katastroofi korral on täiesti võimatu täpselt kindlaks teha, kui palju inimesi hukkus või sai vigastada,” ütleb artikkel. Et rahuldada inimeste uudishimu, esitavad ajakirjanikud ligikaudseid arvestusi, mis tihtilugu sisaldavad üsna suuri arve, ning „harva vähendavad [nad] aja möödudes oma arvestusi”. Mis on selle põhjus? „Ajakirjanikud soovivad üllitada oma lugu, toimetajad müüa lehte ja abitöötajad reklaamida oma agentuure. Isegi valitsusametnikud võivad soovida saavutada teiste poolehoidu.” „The Economist” soovitab olla lugejal „ettevaatlik petliku täpsuse ja ilmse ülespuhutuse ning ajakirjanike pideva liialdamiskalduvuse suhtes”. Ajakiri jätkab: „Kui suur pressi mõjujõud muidu ka poleks, siis inimeste tapmises on sulg igal juhul vägevam relv kui mõõk.”

Ole lemmikloomadega ettevaatlik

Prantsuse päevalehe „Le Monde” sõnul on Prantsusmaal 52 protsendil perekondadel oma lemmikloom. Ent Prantsusmaal Maisons-Alfort’is asuva loomade võrdleva immunoloogiainstituudi loomaarstide hiljutine uuring näitab, et kassides ja koertes (keda Prantsusmaal on vastavalt 8,4 ja 7,9 miljonit) elunevad seened ja parasiidid tekitavad loomapidajatele mitmesuguseid haigusi. Sinna alla käivad nahaseenhaigused, ümarusstõved, sügelised, leišmaniaas ja toksoplasmoos. Viimane võib põhjustada rasedal naisel nurisünnitust ja loote väärarenguid. Raport nimetab ka paljusid koduloomade põhjustatud allergiaid ja koerahammustustest saadud nakkusi, mida esineb Prantsusmaal umbes 100 000 juhtu aastas.

Suu ökosüsteem

„Stanfordi Ülikooli teadlased avastasid 37 uut ja unikaalset organismi ühes kõige mitmekesisemas ökosüsteemis maa peal – inimese suus,” teatab „The Toronto Star”. Seega on nüüdseks teadaolevaid erisuguseid suubaktereid üle 500. „Taoline mitmekesisus võib konkureerida isegi troopiliste vihmametsade omaga, mida on tihtilugu peetud bioloogiliste rikkuste poolest kõige külluslikumaks.” Kas need bakterid on kahjulikud? Pärast seda, kui mikrobioloog dr. David Relman avastas suu limaskesta naastudel need uued organismid, teatas ta: „Selline mitmekesisus on üsna rahustav, kuna see hoolitseb bioloogilise tasakaalu eest ja pakub kaitset.” „Star” lisab, et enamik baktereid „arvatakse hoolitsevat heaolu, kaitse ja toidu eest”. Vaid vähesed põhjustavad sääraseid probleeme nagu hammaste lagunemine, igemehaigused ja halb hingeõhk.

Järjest rohkem sõdu

Aastal 1999 lisandus „pidevalt uusi sõjakoldeid”, teatab Saksamaa ajaleht „Siegener Zeitung”. Hamburgi Ülikooli sõjapõhjusi uuriv grupp loendas 1999 aastal 35 relvakonflikti, mis on eelmisest aastast 3 võrra rohkem. Neist 14 konflikti olid Aafrikas, 12 Aasias ja üks Euroopas ning teised olid Lähis-Idas ja Ladina-Ameerikas. Uurimisgrupi sõnul pole sõjapidamiste lõppu näha. Tegelikult „lisandus sellel aastal kaheksa uut sõda, sealhulgas konfliktid Tšetšeenias, Nepalis, Kõrgõzstanis ja Nigeerias”. Üheks põhjuseks on see, et konfliktid võivad pikka aega varjatult hoogu võtta, enne kui muutuvad relvastatud kokkupõrkeks või tõeliseks sõjaks.