Kas sina näed midagi enamat, kui palja silmaga näha on?

OSA kurve on halva nähtavusega, ent kurvi juurde paigutatud peegli abil on autojuhtidel võimalik vastutulevaid sõidukeid näha ja liiklusõnnetusi vältida. Ka nähtamatut Loojat pole inimestel võimalik otseselt näha. Kas on mingit võimalust teha kindlaks, et ta eksisteerib?

Üks esimese sajandi kirjamees mainis, kuidas me võime nähtamatut näha: „[Jumala] nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates, nii et nad ei saa vabanduda” (Roomlastele 1:20).

Mõelgem sellele. Kas sina näed kõiges meid ümbritsevas, mida inimene ise pole võimeline looma, peegeldumas intelligentsust? Kas kõik see aitab sul oma „meelemõistuse silmadega” näha, et keegi on inimesest suurem? Vaadelgem mõningaid näiteid. (Efeslastele 1:18, UT.)

Mida võib loodust õppida

Kas sina oled imetlenud pimedal ööl hiilgavat tähistaevast ja näinud selles tõendit Suure Looja kohta? „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd!” hüüatas vaimustatult üks muistne taevavaatleja. „Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale mõtled, ja inimese poeg, et sa tema eest hoolitsed?” mõtiskles see mees (Laul 8:4, 5; 19:2).

 On täiesti loomulik, et me imetleme loomistöid, mis on liiga imelised, et inimesed seda järele teha võiksid. Üks kuulus luulerida kõlab: „Ainult Jumal oskab puu valmis teha.” Ent kaugelt imelisem on lapse arenemine, mis toimub ilma vanemate suunamiseta. Kui isa seemnerakk ühineb ema munarakuga, talletuvad äsja moodustunud raku DNA-sse koheselt plaanid, mille kohaselt laps arenema hakkab. Öeldakse, et „kui DNA-s kätkevad instruktsioonid kirja panna, täidaks see tuhat 600-leheküljelist raamatut”.

See on alles algus. Algne rakk jaguneb kaheks, siis neljaks, seejärel kaheksaks ja nii edasi. Umbes 270 päeva pärast sünnib beebi, kes koosneb tuhandetest miljonitest ja rohkem kui 200 eri liiki elusrakkudest. Ja mõelda vaid, et algses rakus sisaldus informatsioon kõigi nende eri rakuliikide sünteesiks täpselt õigel ajal! Kas ei ajenda see sind Loojat kiitma? Pane tähele, millise kiituse on pannud kirja laulik: „Sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus! Ma tänan sind, et ma olen tehtud nii kardetavaks imeks” (Laul 139:13–16).

Neid, kes on selliseid imesid uurinud, valdab aukartus. Endine Chicago ja Illinoisi osariigi meditsiiniühingu president dr. James H. Hutton ütles, et temas tekitab hämmastust rakkude „maagiline võime edastada järglasrakkudele andmestik, mida nad tahavad reprodutseerida. On tõesti imetore, et uurimistööga tegelevad teadlased on saanud selliseid asju tundma õppida. Ent sellise nähtuse peab kindlasti olema kavandanud mingi Jumalik Mõistus”.

Dr. Hutton jätkas: „Tegeledes oma endokrinoloogiaharu, endokriinsete funktsioonide ja näärmete talitluslike häiretega, on süvenenud minus veendumus, et nende elutähtsate struktuuride imepärase komplekssuse ja funktsioneerimise taga peab olema Jumalik Vägi.” Ta järeldas: „Mulle näib, et mõtisklemine nende imede üle annab piisavalt põhjust uskuda, et mingi kõikvõimas ja kõiketeadev vägi kavandas universumi, pani selle liikuma ja juhib seda.”

Pärast neid mõtteavaldusi küsis dr. Hutton: „Kas Ta on isiksuslik Jumal, kelle teadmata ei lange maha ühtainustki varblast?” Ta vastas: „Ma millegipärast kahtlen selles. Ka ei usu ma, et Ta minu võrdlemisi vähetähtsatele igapäevaaskeldustele erilist tähelepanu pööraks.”

Miks paljud küll tunnistavad loomistööde imedes ilmnevat mõistuslikkust, ent peavad küsitavaks inimkonnast hooliva isiksusliku Jumala eksistentsi?

Kas Jumal tegelikult hoolib meist?

Paljud arutlevad, et kui oleks olemas Jumal, ei laseks ta inimestel nii palju kannatada. Sageli küsitakse: „Kus oli Jumal, kui me teda vajasime?” Üks inimene, kes oli elanud üle miljonite inimeste mõrvamise natside poolt Teises maailmasõjas, oli kogetud kannatuste tõttu nii kurb, et ütles: „Kui te võiksite limpsida mu südant, saaksite mürgituse.”

See küsimus vaevab nii paljusid inimesi. Nagu eelmainitud muistne taevavaatleja märkis, võime saada loodu imelist korrastatust ja kavandatust uurides ilmselgeid tõendeid Looja olemasolu kohta. Ent kui ta on Jumal, kes meist hoolib, siis kuidas võib ta lubada nii kohutavaid kannatusi? Et võiksime Jumalat õigesti mõista ja teenida, peame saama sellele olulisele küsimusele rahuldava vastuse. Kust me võime seda leida?

Soovitame sul hankida endale brošüüri „Kas Jumal tegelikult hoolib meist?”. Selle ajakirja 32. leheküljelt saad teada, kuidas seda tellida. Arvame, et kui süvened osadesse „Miks Jumal on lubanud kannatusi?” ja „Mis on olnud vastuhaku tulemus?”, leiad rahuldustpakkuvad vastused.

[Pildid lk 10]

Kas sina näed kõiges selles tõendit Looja kohta?