Noored küsivad:

Mida teha, kui mind seksuaalselt ahistatakse?

„Poisid vilistavad ja hõikavad järgi.” (Carla, Iirimaa)

„Tüdrukud muudkui helistavad ja helistavad. Nad püüavad mu vastupanu murda.” (Jason, Ameerika Ühendriigid)

„Ta puudutas tihti mu kätt ja püüdis mu käest kinni hoida.” (Yukiko, Jaapan)

„Tüdrukud teevad kahemõttelisi kommentaare.” (Alexander, Iirimaa)

„Üks poiss hüüdis mulle koolibussist igasuguseid asju. Ta ei tahtnud minuga sugugi välja minna, vaid lihtsalt mind ahistada.” (Rosilyn, Ameerika Ühendriigid)

KUI kellelegi heidetakse ihalevaid pilke, tehakse seksuaalse vihjega „komplimente” ja siivutuid nalju ja teda erootiliselt puudutatakse ning kui seda kõike tehakse korduvalt ja vastu tema enda tahtmist, võib seda nimetada seksuaalseks ahistamiseks. Kuigi ülemaailmset statistikat seksuaalse ahistamise kohta on raske koguda, näitavad uurimused, et enamik Ameerika Ühendriikide koolinoori on seda kogenud.

Mis on seksuaalne ahistamine? Dr Victoria Shaw raamatus „Coping With Sexual Harassment and Gender Bias” defineeritakse seda kui „kellegi tülitamist seksuaalsel viisil. ... See võib olla füüsiline (näiteks siis, kui kedagi erootiliselt puudutatakse), sõnaline (näiteks soovimatud kommentaarid välimuse kohta) või mittesõnaline”. Vahel kaasnevad ahistamisega ka kõlvatud ettepanekud.

Tõenäoliselt ahistavad paljusid õpilasi koolis eakaaslased. Ent mõnikord käituvad sündmatult ka täiskasvanud, näiteks õpetajad. Artikkel ajakirjas „Redbook” oletab, et see suhteliselt väike õpetajate hulk, kes on seksuaalse ahistamise eest süüdi mõistetud, „on tõenäoliselt kõigest jäämäe tipp”.

Sellise kohtlemise all pidid kannatama naised ja vahel ka mehed isegi juba piibliaegadel (1. Moosese 39:7; Rutt 2:8, 9, 15). Peale selle on Piiblis kirjas selline sünge ettekuulutus: „Viimseil päevil tuleb raskeid aegu. Sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed, teotajad, ... südametud, leppimatud, laimajad, pillajad, toored” (2. Timoteosele 3:1–3). Niisiis võid ka sina kogeda seksuaalset ahistamist.

Jumala suhtumine

Tuleb möönda, et mitte kõiki noori ei häiri seksuaalselt pealetükkiv käitumine. Paljudele võib see koguni meeldida. Üks  murettekitav USA uurimus näitas, et 75 protsenti seksuaalse ahistamise ohvritest olid ise teisi ahistanud. Mõned täiskasvanud võivad seda probleemi süvendada sellega, et alahindavad seksuaalselt pealetükkiva käitumise tõsidust ega pööra sellele tähelepanu, nagu oleks see vaid mäng. Kuidas aga Jumal sellesse suhtub?

Jumala Sõna Piibel mõistab hukka igasuguse seksuaalse ahistamise. Meile on öeldud, et ükski ei rikuks teiste õigusi ehk ei rikuks seksuaalkäitumist puudutavaid seadusi (1. Tessalooniklastele 4:3–8, UM). Noortel meestel kästakse kohelda „nooremaid [naisi] kui õdesid kõiges meelepuhtuses” (1. Timoteosele 5:1, 2). Peale selle mõistab Piibel hukka „sündsusetu lõõpimise” (Efeslastele 5:3, 4, EP 97). Seega pole ime, kui oled vihane, ärritunud, segaduses ja tunned end alandatuna, kui sind ahistatakse.

Mida ma peaksin ütlema?

Kuidas siis käituda, kui keegi sind niiviisi tülitab? Mitteveenev või ebamäärane reageering paneb ahistajat veelgi rohkem tegutsema. Piibel näitab, et kui Joosepile tema tööandja naine kõlvatu ettepaneku tegi, ta mitte üksnes ei ignoreerinud teda, vaid ka tõrjus tema ebamoraalsed lähenemiskatsed otsusekindlalt tagasi (1. Moosese 39:8, 9, 12). Ka tänapäeval on kõige parem viis ahistajat tõrjuda sellega, kui ollakse vankumatu ja otsekohene.

On tõsi, et tülitaja eesmärk ei pruugi olla sinu solvamine. See, mis tundub ahistamisena, võib tegelikult olla kellegi oskamatu püüd sinu tähelepanu köita. Seega ära arva, et pead ise tahumatult käituma, et soovimatuid lähenemiskatseid tagasi tõrjuda. Sa võid oma seisukoha selgeks teha lihtsalt sellega, kui ütled: „Mulle ei meeldi, kui minuga niiviisi räägitakse” või „Hoia oma käed minust eemal”. Ükskõik kuidas sa seda ka ei sõnastaks, ära vähenda selle sõnumi tõsidust. Sinu ei tähendagu ei! Noor Andrea ütleb nii: „Kui nad vihjetest aru ei saa, peab neile üsnagi otse ütlema. Ja tihtipeale tulebki järsk olla.” Kui sa ütled otsusekindlalt „Lõpeta!”, võib see mõjuda.

Kui aga olukord läheb hullemaks, ära arva, et pead üksinda selle probleemiga toime tulema. Aruta seda oma vanemate või teiste küpsete täiskasvanutega. Nad võivad anda sulle  mõningaid praktilisi soovitusi. Viimase abinõuna võivad nad pidada vajalikuks anda sellest teada kooli juhtkonnale. Nii ebameeldiv kui see ka poleks, võib see sind kaitsta ahistamise eest edaspidi.

Kuidas ahistamist ära hoida

Kõige parem on ahistamist üleüldse ära hoida. Mis võib selles abiks olla? Andrea soovitab: „Ära jäta kunagi muljet, et oled kellestki mingil määral huvitatud. Teised võivad sellest teada saada ja surve avaldamine jätkub.” Suurt rolli mängib ka riietus. Noor Mara ütleb: „Ma ei käi riides nagu vanaema, kuid ma ei kanna ka selliseid riideid, mis mu kehale tähelepanu tõmbaksid.” Kui seksuaalseid lähenemiskatseid tagasi lükatakse, samal ajal aga väljakutsuvaid riideid kantakse, annab see edasi segaseid sõnumeid. Piibel soovitab riietuda „häbeliku ja mõistliku meelega” (1. Timoteosele 2:9).

Ka sinu sõprade valik mõjutab seda, kuidas sind koheldakse (Õpetussõnad 13:20). Rosilyn märgib: „Kui kambast mõnele tüdrukule poiste tähelepanu meeldib, võivad poisid oletada, et see meeldib kõigile selle kamba tüdrukutele.” Carla ütles sedasama: „Kui sa sõbrustad nendega, kes lasevad endale igasugu asju öelda või kes poiste tähelepanu naudivad, hakatakse ka sind ahistama.”

Piibel jutustab tüdrukust nimega Diina, kes sõbrustas Kaananimaa tüdrukutega. Kaananlannad olid üldiselt tuntud oma voorusetu eluviisi poolest. See sõbrutsemine viis selleni, et Diina vägistati (1. Moosese 34:1, 2; UM). Seega ütleb Piibel põhjendatult: „Siis vaadake hästi [„rangelt”, UM] kuidas te elate, mitte kui rumalad, vaid kui targad” (Efeslastele 5:15). Jah, kui oleme „ranged” selles suhtes, kuidas me riietume, räägime ja kellega läbi käime, kaitseb see meid suuresti ahistamise eest.

Kristlikele noortele on aga üks paremaid viise end kaitsta see, kui nad räägivad teistele oma religioossetest tõekspidamistest. Noor Timon, kes on Jehoova tunnistaja, meenutab: „Teised noored teadsid, et ma olen tunnistaja, seepärast lõpetasid nad peaaegu igasuguse ahistamise.” Andrea märgib: „Väga tähtis on öelda, et oled tunnistaja. Siis nad saavad aru, et sa erined nendest nii mitmelgi viisil ning et sa elad rangete moraalinormide järgi.” (Matteuse 5:15, 16.)

Kui sind ahistatakse

Ükskõik kui palju sa ka ei pingutaks, ei ole võimalik täielikult vältida viisakuseta ning teisi halvasti kohtlevaid inimesi. Kui sa aga oled ahistaja ohver, pole mingit mõtet ennast süüdistada – niikaua, kui sa oled käitunud nagu kristlane (1. Peetruse 3:16, 17). Kui see olukord sind emotsionaalselt kurnab, räägi oma vanemate või küpsete kristlastega, et tuge saada. Rosilyn möönab, et ahistatuna on raske endaga rahul olla. „Väga palju kasu on sellest, kui sul on kaaslasi, kellega rääkida,” ütleb ta. Pea ka meeles, et „Jehoova on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad” (Laul 145:18, 19).

Kui sind halvasti koheldakse, on ehk raske midagi ette võtta, kuid see on pingutusi väärt. Mõtle näiteks Piibli jutustusele noorest suulamlannast. Kuigi teda ei ahistatud sel viisil, nagu seda sõna tänapäeval mõistetakse, üritas Juuda rikas ja võimas kuningas Saalomon talle läheneda, kuigi tema seda ei soovinud. Kuna ta armastas teist meest, seisis ta neile lähenemiskatsetele vastu. Seega võis ta enda kohta uhkusega öelda: „Mina olen müür” (Ülemlaul 8:4, 10).

Näita ka sina sellist moraalset tugevust ja otsusekindlust. Kui sulle läheneb keegi, kellest sa huvitatud pole, ole nagu müür. Räägi tuttavatele oma usulistest tõekspidamistest. Kui sa need nõuanded ellu rakendad, võid jääda „laitmatuks ja puhtaks” ning võid olla kindel, et oled Jumalale meelepärane (Filiplastele 2:15). *

[Allmärkus]

[Pilt lk 26]

Sind võib kaitsta see, kui annad teistele oma kristlikest tõekspidamistest teada

[Pilt lk 26]

Kui sa ei sõbrusta vale seltskonnaga, võid ahistamist vältida