Vaatleme maailma

Kõige rohkem tubakatarvitajaid maailmas

Hiina on „maailma suurim tubakatootja ning -tarbija”, teatab „The Journal of the American Medical Association”. „1,2 miljardist Hiina elanikust suitsetab rohkem kui 300 miljonit meest ja 20 miljonit naist.” Pekingi arstid Hiina Ennetava Meditsiini Akadeemiast ning Hiina Suitsetamise ja Tervise Liidust on koos Läänemaade arstidega avaldanud rohkem kui 120 000 inimest hõlmanud üleriigilise uurimuse. Milline oli nende järeldus? Hiina on „tubakaepideemia algstaadiumis” ning „arvatakse, et vähemalt 50 miljonit suitsetajat sureb enneaegselt”. Hiinas on esimest korda suitsetavate inimeste keskmine vanus 1984. aastast langenud 28 aastalt 25 aastale, seega kolm aastat, teatab raport. Ainult vähesed tunnistasid, et suitsetamine võib tekitada kopsuvähki ja südamehaigusi.

Kui vanemad tunnevad muret

„Teadlased on nüüd jõudnud arvamusele, et lapse edukus sõltub sellest, kas tema vanem tunneb muret tema õppimise pärast ja kas ta seda ka välja näitab,” kirjutab „The Toronto Star”. Kanada Statistikaamet ja organisatsioon Human Resources Development Canada on alates 1994. aastast jälginud 23 000 Kanada lapse (vanuses 4–11 aastat) arengut ja tervist. Tõendid näitavad, et enamik Kanada lapsevanemaid tunneb eriti elavat huvi laste kooliasjade vastu, kui need käivad algkoolis. Raport teatab, et „95 protsenti 10- ja 11-aastastest lastest ütleb, et vanemad innustavad neid kogu aeg või suurema osa ajast koolis hästi õppima” ning et 87 protsenti vanematest „aitab lapsi õppimises esimesest kolmanda klassini iga päev”. Toronto koolide nõukogu lastekasvatusprogrammi juhataja Mary Gordon ütleb: „Nüüd me teame, et hea lapsevanem ei pea olema rikas ega haritud, vaid ta peab veetma lapsega koos aega, olema lapse vastu tähelepanelik ja temast huvitatud.” Ta lisab: „Lapse harimine on see, mis arendab aju, ja see saab alguse kodunt.”

Teismelised ja telefonid

Teismelised on suured telefoniga rääkijad. „Nad haaravad toru kas naljaviluks või igavusest,” märgib Poola ajakiri „Przyjaciółka”. Paljud aga ei märkagi, kui kaua nad telefoni otsas on, ega mõtle selle peale, kui palju kõne maksma läheb. Mida sel puhul ette võtta? Ajakiri soovitab vanematel nõuda, et lapsed vähemalt mingi osa telefoniarvest ise kinni maksaksid. Samuti soovitatakse teismelistele meelde tuletada, et „telefon pole ainuüksi nende oma ning et ka teistel on vaja seda aeg-ajalt kasutada”.

Täpsuslaskja mardikas

„Tänu kiirkaameraga tehtud fotodele mõistavad nüüd teadlased, miks on mardikaliste seltsi kuuluvad paugujooksikud, kellel on putukariigi kõige mõjusam arsenal, nii head täpsuslaskjad,” teatab Londoni ajaleht „Independent”. Paugujooksik kasutab tagakeha tipul asetsevaid näärmeid, mida ta võib sihtida täpselt potentsiaalse vaenlase poole ning külvata ta sekundi murdosa jooksul üle kuuma happega. Kuna paugujooksik ise on selle vedeliku suhtes immuunne, võib ta end sellega kaitsta ka niiviisi, et pritsib vedelikku mõningatele oma kehaosadele, kaasa arvatud selja peale, kui teda ründavad hulgakesi näiteks sellised väiksemad putukad nagu sipelgad. New Yorgi Ithaca Cornelli ülikooli teadlased, kes pildistasid paugujooksikut sellise tegevuse ajal, märgivad: „Kuigi see oli juba enne teada, et paugujooksikud pritsivad vedelikku tagakeha tippu pöörates, poldud varem märgatud seda, millise täpsusega nad seda teevad.”

„Köögiviha”

„Kuna kõrgtehnoloogilised kodumasinad muutuvad üha keerukamateks, tekitab see inimestes „köögiviha”,” teatab Londoni ajaleht „Independent”. Ärritunud majapidajad „leiavad, et nad ei saa mikrolaineahjus suppi soojendada, pesumasinas paari sokke pesta ega mikserit kasutada, ilma et nad peaksid mitu tundi nende kasutamisjuhist uurima”. Psühholoogid ütlevad, et moodne tehnoloogia võimaldab konstrueerijatel  kodumasinad liiga keerukaks teha ning nad toovad selle näiteks keskmise videomagnetofoni. Manchesteri psühholoogiaprofessor Cary Cooper ütleb: „Inimesi ümbritseb uus tehnika igal pool töö juures ja kui nad koju tulevad, tahavad nad elada lihtsamat elu, mis ei tuleta neile tööd meelde.”

Toored idud on ohtlikud

Kuna järjest rohkem on teatatud toidu kaudu saadud haigustest, on USA Toidu- ja Ravimiamet soovitanud sellistesse haigustesse jäämise riski vähendamiseks mitte süüa tooreid idusid, ütleb ajakiri „FDA Consumer”. Paljud inimesed söövad tooreid lutserni-, ristiku- ja oaidusid. Sellega aga seostatakse mitmes riigis puhkenud bakteriaalseid nakkusi, märgib „The New York Times”. Eriti tundlikud on selliste infektsioonide suhtes väiksed lapsed, vanemad inimesed ja need, kellel on nõrk immuunsüsteem. Uurijad on teinud bakterite hävitamiseks mitmesuguseid katseid, näiteks on nad pesnud idusid kloori- ja alkoholilahuses, kuid ühestki meetodist pole täiesti kasu olnud. Nad ütlevad, et „niiskus ja soojus, mis on ideaalne idanemiseks, on ideaalne ka bakterite vohamiseks”, teatab „The New York Times”.

Londoni keeled

Inglismaal Londonis räägivad koolilapsed vähemalt 307 keelt, teatab selle linna ajaleht „The Times”. Dr Philip Baker, kes on esimese Londonis räägitavate keelte uuringu üks autoreid, on keelte rohkuse üle üllatunud. Ta ütles: „Me oleme üsna kindlad, et London on praegu kõige mitmekeelsem linn maailmas ning edestab isegi New Yorki.” Need 307 keelt ei sisalda endas sadu dialekte ning seega võib see arv liiga väike olla. Vaid kaks kolmandikku linna 850 000 koolilapsest räägib kodus inglise keelt. Suurim võõrkeelt rääkiv grupp on pärit Indiast. Samuti räägitakse Londonis vähemalt 100 Aafrika keelt. Kõigest ühes koolis kõnelevad õpilased 58 keelt.

Seenerünnak

Saksamaal on kiiresti levimas varvaste ning jalataldade valulik seenhaigus, teatab ajakiri „Der Spiegel”. See seenhaigus on igal viiendal sakslasel ning mõnel teisel Euroopa maal on sellesse infektsiooni nakatunud veel rohkem inimesi. Nakatumise võimalus on suur igasugustes ühiskondlikes kohtades, kus inimesed käivad paljajalu, näiteks saunas, ujulates või isegi usuhoonetes. Kuna seente spoorid on väga vastupidavad, siis desinfektsioonivannid, kus jalad puutuvad kemikaalidega kokku vaid mõned sekundid, pigem soodustavad selle seenhaiguse levikut kui takistavad seda. Kuidas siis oma jalgu kaitsta? Seenespetsialist dr. Hans-Jürgen Tietz soovitab kanda plätusid igal pool, kus ka teised inimesed käivad. Kõige tähtsam on jalgu kuivana hoida. Jalgade, eriti varbavahede korralik kuivatamine hoiab ära seentega nakatumise ja nende vohama hakkamise.

Merevee magestamine

Lõuna-Austraalia ranniku lähedal paikneva väikse saare veemagestamisjaamas muudetakse merevett joogiveeks, kirjutab ajaleht „The Australian”. Kuigi vee magestamine pole uus asi, „peetakse sealset tehnoloogiat saavutuseks, kuna sel puhul ei kasutata kemikaale”, teatab raport. Et varustada Kangaroo saare Penneshaw 400 elanikku veega, „võetakse ookeanist vett, mis juhitakse kõrgsurve all läbi membraani, et eralduks sool. Kontsentraadi ehk soolvee võib seejärel merre tagasi lasta”. Kuigi seda uut meetodit loodetakse laialdasemalt kasutama hakata, on see väga kallis protseduur, kuigi see on tavalistest veepuhastusmeetoditest odavam, ütleb „The Australian”.

„Ta on koosolekul”

Suurte kompaniide juhatajate alluvuses töötava 148 sekretäri küsitluses selgus, et 47 protsendil neist on ülemused palunud mõnikord teistele valetada, teatab „The Wall Street Journal”. Üks Texase osariigi turundusdirektori asetäitja ütles, et tal on tulnud öelda helistajatele, et ülemus on koosolekul, kuigi ta on tegelikult üksi oma kabinetis, ning tänu sellele on ta suutnud oma töökohta säilitada 30 aastat. Mõni vale on eriti plahvatusohtlik, nagu näiteks see, kui naisele öeldakse, et ei ole teada, kus on tema abikaasa. Üks sekretär lasti töölt lahti sellepärast, et ta ütles helistajale ausalt, et hilinenud tšekki pole üldse veel välja saadetudki.