Need ideaalid on saavutatavad

RAHVASTEVAHELINE heasoovlikkus, vendlus, rahu – kes ei ülistaks selliseid õilsaid ideaale? Olümpiamängude taaselustaja parun Pierre de Coubertin uskus, et need mängud suudavad üle olla rivaalitsemisest rahvaste vahel ning aitavad arendada austust konkurentide vastu, hoolimata nende rassist, usust või soost. Ta arvas, et „maailm saab muutuda paremaks ainult paremate inimeste kaudu”. Kuid kas tõesti saab sport tuua maailma rahu? Mineviku põhjal järeldust tehes tuleb vastata eitavalt.

Ehkki sport on mõnes mõttes tarvilik, on tõelise rahu võtmeks hoopis piibliline haridus. Tõepoolest, Piiblis leiduvad põhimõtted võivad teha „paremaid inimesi”, kui kasutada Coubertini sõnu. Mõtisklegem mõningate kirjakohtade üle, mis edendavad rahu inimeste vahel, kes neid ellu rakendavad, hoolimata nende rahvusest.

 „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:35.)

„Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega” (Roomlastele 12:18).

„Et meil veel on aega, tehkem head kõikidele” (Galaatlastele 6:10).

„[Ei] tee midagi riiu ega tühja au pärast, vaid arvate alanduses üksteist ülemaks kui iseennast” (Filiplastele 2:3).

„Ihulikust harjutusest on pisut kasu; aga jumalakartusest on kasu kõigile asjadele ja sellel on käesoleva ja tulevase elu tõotus” (1. Timoteosele 4:8).

Kas nendes kirjakohtades esitatud suurepäraseid põhimõtteid on ka tegelikult võimalik ellu rakendada? Mõtle sellele, mis juhtus Saksamaal Münchenis. Aastal 1974, vaid kaks aastat pärast seda, kui selles linnas peetud olümpiamängud nurjusid terrorismi ja mõrvade tõttu, korraldasid Jehoova tunnistajad samal olümpiastaadionil rahvusvahelise konvendi. Kohalviibijate seas olid ka delegatsioonid Kreekast ja Türgist – maadest, mis omavahel sõdisid. Õigupoolest olid Kreeka ja Türgi väesalgad just selsamal suvel teineteisega konfliktis Küprose saare pärast. Kas see mõjutas kuidagi kristlasi, kes käisid sellel konvendil? Mitte sugugi. Kui südantsoojendav oli küll näha kreeklasi ja türklasi üksteist embamas ning vennaks-õeks nimetamas!

Jehoova tunnistajad on tuntud üle maailma oma rahumeelsete suhete poolest, mis ületavad rahvuslikud, etnilised ja hõimubarjäärid. Loomulikult ei väida nad, et nende ülemaailmne ühtsus ja koostöövaim on täiuslik. Nagu kõik teised, peavad nemadki tegema kõvasti tööd, järgimaks kristliku apostli Pauluse nõuannet ’riietada endid lahti vanast inimesest tema tegudega, ja riietuda uude inimesse’ (Koloslastele 3:9, 10). Kõigest hoolimata usuvad nad kindlalt, et Piibli põhimõtete järgimine aitab inimestel ’otsida rahu ja nõuda seda taga’ (1. Peetruse 3:11).

Kahjuks on olümpiamängud – vaatamata oma ülevatele ideaalidele – toonud paljudes inimestes esile nende halvimad iseloomujooned. Vastupidiselt sellele toob võimas Jumala Sõna inimestes esile nende parimad omadused ning arendab rahvaste vahel heasoovlikkust ja rahu.

[Pildid lk 8]

Olümpiamängud edendavad võistlusvaimu

[Allikaviide]

Aus dem Fundus der MÜNCHNER OLYMPIAPARK GMBH, München

[Pildid lk 9]

Piibel edendab rahu