Vaatleme maailma

Uut infot nälja kohta

„Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) hinnangu kohaselt kannatab ligikaudu pool kõigi rahvaste elanikkonnast, nii rikastest kui ka vaestest, üht- või teistviisi kehva toitumise all,” teatab „State of the World 2000”. Arvestuste kohaselt on maailmas 1,2 miljardit alatoidetud inimest. Peale selle kannatavat veel mitu miljardit inimest „varjatud” nälja all, mis tähendab seda, et inimesed, kes küll näivad olevat piisavalt söönud, on nõrgad, sest nad ei saa vajalikul määral vitamiine ning mineraale. „Veel tänapäevalgi arvatakse, et nälga põhjustab toiduainete nappus,” ütleb Worldwatch Institute, kes annab välja iga-aastast raportit maailma olukorra kohta. „Tegelikult põhjustavad nälga inimeste otsused ... Sellest, kas inimestel on korralik sissetulek, milline on naiste olukord ja kas valitsus inimeste eest hoolitseb, sõltub palju rohkem, kes saab süüa ja kes mitte, kui riigi põllumajanduslikust olukorrast.„

Enesetapud Prantsusmaal

„Kolmkümmend protsenti Prantsusmaa täiskasvanutest on mõelnud enesetapu sooritamise peale,” teatab ajaleht „Le Monde”. Esimeses Prantsusmaal korraldatud enesetaputeemalises küsitluses selgus, et 13 protsenti oli tõsiselt enesetapu peale mõelnud ning 17 protsenti tunnistas, et see mõte oli neil peast läbi käinud. Kuid Saint-Étienne’i ülikooli haiglas töötava kohtumeditsiini professori Michel Debout’ sõnul on see arv palju suurem, sest paljud kipuvad enesetapumõtteid süütunde pärast varjama. Suurem osa küsitletutest arvab, et enesetapu sooritab inimene, kes on meeleheitel sotsiaalsete, mitte perekondlike põhjuste tõttu. Igal aastal tehakse Prantsusmaal 160 000 enesetapukatset ning umbes 12 000 neist ka õnnestub.

Religioon à la Carte

George Gallup juuniori korraldatud uuring näitab, et enamiku ameeriklaste arvates on religioon nagu mingi segasalat. Selle asemel et järgida „traditsioonilisi uskumusi, valivad [Põhja-]Ameerikas elavad inimesed, mida nad uskuda tahavad, ning laenavad ühest või mitmest usust ideesid oma ususüsteemi”, teatab Kanada ajaleht „National Post”. Uuring näitab ilmselgelt ka seda, „kui vähe tuntakse Piiblit, oma religiooni peamisi õpetusi ja traditsioone”, ning seda, et „paljude inimeste usk on pinnapealne ja nad ei tea isegi, mida nad usuvad ja miks nad usuvad”, ütleb ajaleht. Kanada Alberta Lethbridge’i ülikooli sotsioloogiaprofessor Reginald Bibby ütleb: „Suurem osa inimesi kuulub veelgi suurtesse religioonidesse, nagu katoliku usku või protestantlikusse usku, kuid nad valivad endale ise uskumusi, kombeid ning seda, millist ristimis-, laulatus- ja matusetalitust nad soovivad.”

Kohv ja toksiinid

Üks hiljutine uurimus näitab, et kohv võib kraaniveest kaotada „78–90 protsenti lahustunud raskemetalle, nagu plii ja vask, sest kohvipaksu neutraalsed või negatiivse laenguga molekulid tõmbavad positiivse laenguga raskemetalle”, teatab ajaleht „Australian”. „Mida kangem kohv, seda vähem raskemetalle,” ütles keskkonnakeemik dr. Mike McLaughlin. Samasuguseid katseid tehti teekottidega. Kuigi tee eemaldab kolmandiku pliist, ei paistnud sellel olevat erilist mõju vasele.

Kas hingamispäeval võib teha lumememme?

Tugevad lumesajud möödunud talvel Iisraelis on valmistanud kohalikele ortodokssetele juutidele peavalu: kas hingamispäeval võib pidada lumesõda ja teha lumememme? Teabeagentuuri Israel Wire sõnul on Iisraeli endine ülemrabi Mordehai Eliyahu esitanud nüüd mõningaid juhiseid, mille järgi saavad tegutseda need usklikud, kes pole kindlad, mis on  lubatud ja mis mitte. Rabi selgitas, et lumememme tegemine on töö isegi siis, kui seda tehakse enda lõbuks. Niisiis kuulub see tegevus hingamispäeva keeldude hulka. Lumesõja pidamine ei kujuta aga endast tööd ning on seega lubatud. Kuid seda siiski ühel tingimusel: kõik osalised peavad tahtma sellest osa võtta, möödakäijaid ei tohi lumepallidega loopida.

Kas täiskasvanute aju toodab uusi närvirakke?

„Aastakümneid arvati, et inimestel on sündides kõik ajurakud juba olemas,” teatab „The New York Times”. Kuigi isegi 1965. aastal loomadega tehtud katsed näitasid, et nende aju toodab uusi närvirakke, arvasid paljud neuroloogid, et seda ei juhtu inimestega. Eelmise aastakümne jooksul kogunes aga tõendeid, mis näitavad, et aju ikkagi toodab uusi närvirakke ning aju võib end pidevalt uuendada. Eelmisel aastal avastasid teadlased, et uued rakud moodustuvad inimese aju selles osas, mis on seotud lühiaegse mäluga. Nüüd usuvad mõned teadlased, et „aju võib end uuendada kogu aeg”.

Ägedat stressi seostatakse väärkohtlemisega lapsepõlves

„Neid naisi, kes on lapsepõlves kogenud füüsilist väärkohtlemist või keda on seksuaalselt ahistatud, võib terve elu vaevata defektiivne reageering stressile,” teatab „The Dallas Morning News”. Atlanta Emory ülikooli uurijad võrdlesid lapsepõlves vääralt koheldud naiste ning teiste naiste stressihormoonide taset ja südametegevust, kui need sooritasid pingerikast ülesannet. Neil, keda oli lapsena vääralt koheldud, oli stressis olles märgatavalt kõrge stressihormoonide tase ning nende süda lõi väga kiiresti. Uurijad järeldavad, et „nende biokeemiline talitlus stressile reageerimisel ja selle reguleerimisel võib olla püsivalt rikutud”, teatas ajaleht.

Rasked seljakotid

Ameerika Ortopeedide Akadeemia uurimus näitab, et laste selja- ja õlavalu on paljuski tingitud raske seljakoti kandmisest. Mõne lapse koolikott, kus on kooliraamatud, toit ja jook, muusikariistad ning vahetusriided, kaalub peaaegu 20 kg. Lastearstid hoiatavad, et algkooli lastel võivad lõpuks tekkida tõsised seljahädad, kaasa arvatud see, et nende selgroog muutub kõveraks, kui nad iga päev selliseid koormaid kooli kannavad. Mõned spetsialistid soovitavad koolijuhatajatele ja õpetajatele, et õpilase koolikott ei tohi kaaluda rohkem kui 20 protsenti tema kehakaalust, vastasel juhul tuleb seda transportida „ratastel või peavad seljakotil olema puusavööd ning vooderdatud seljaosa”, teatab México ajaleht „Excelsior”.

Kolm sajandit vana vein

Londonis 1682. aastal hävinud maja kiviprügi seest leiti kaks pudelit veini, teatab Londoni ajaleht „The Times”. Ühe pudeli kork oli pehkinud ning vein oli muutunud äädikaks, kuid teise pudeli kork oli traadi ja vahaga kõvasti kinni. Londoni muuseumi korraldatud spetsiaalsel veini degusteerimisel proovisid eksperdid seda sajanditevanust veini, mida oli pudelist süstlaga välja võetud. Nad järeldasid, et see on tõenäoliselt kuiv madeira ning veinil pidavat olema „värske, mahe, ergastav ja hästi tasakaalustatud maitse”.

Jõed tõsiselt ohustatud

„Rohkem kui pooled maailma jõgedest on kuivamas või reostatud,” teatab ajaleht „USA Today”. Maailma Veekomisjon, kes hoolitseb selle eest, et 21. sajandil vett jätkuks, ütleb, et paljude jõgede veetase on suuresti langenud ning vesi on reostatud nii pinnase kui ka vee kurnamise ja väärkasutamise tõttu. Nende looduslike ressursside saastamine „ohustab nende inimeste tervist ja toidust, kes kasutavad jõevett kastmiseks, joomiseks ja tööstusveeks”, ütleb komisjon. On huvitav, et maailma 500 suuremast jõest kaks puhtamat on Lõuna-Ameerika Amazonas ja Aafrika Kongo. Miks? „Kuna mõlema jõe ääres on vähe tööstuskeskusi,” märgib raport.