Vaatleme maailma

Grafitivaba Pariis?

„Operatiivrühm on muljetavaldav,” märgib prantsuse ajaleht „Le figaro”. Selles on „17 erivarustusega furgoonautot ja 7 pisibussi, mis on kohandatud grafiti kõrvaldamiseks, tosin motorollerit ning umbes 130 töölist. Töölisi toetavad 16 infokogujat, kelle ülesanne on kindlaks teha grafiitode asukohad”. Pariisi uue grafitivastase brigaadi eesmärgiks on puhastada aasta jooksul Pariisi seintelt ja aknaluukidelt 90 protsenti grafitit – hinnangute järgi tuleb puhastada „200000 ruutmeetrit munitsipaalsete ja ühiskondlike hoonete ning 240 000 ruutmeetrit eravalduses olevate seinte pindu”. Kui linn saavutab oma eesmärgi, siis on 2001. aasta veebruariks kadunud kõik grafiitod, välja arvatud 24 000 ruutmeetrit grafitit eraehitustel, ning „iga uus grafiito peaks kaduma 12 päeva jooksul pärast selle tuvastamist”. Oletavalt läheb puhastusoperatsioon maksma ühtekokku 480 miljonit Prantsuse franki (1,1 miljardit Eesti krooni).

Jaapani Ülemkohus langetab otsuse Jehoova tunnistajate kasuks

Jaapani ülemkohus otsustas, et „kirurgid rikkusid naise enesemääramisõigust, kui nad tegid talle operatsiooni ajal vereülekande, murdes niimoodi oma lubadust seda mitte teha isegi siis, kui see peaks põhjustama naise surma”, teatab ajaleht „Daily Yomiuri”. „Esimest korda otsustas ülemkohus, et patsiendi õigus otsustada oma ravi üle kuulub inimõiguste hulka.” Jehoova tunnistajale Misae Takedale tehti vereülekanne 1992. aastal, kui ta oli veel narkoosi all pärast operatsiooni, mille käigus eemaldati maksa pahaloomuline kasvaja. Neli ülemkohtu kohtunikku otsustasid ühehäälselt, et arstid eksisid, sest nad ei selgitanud naisele, et nad võivad teha talle operatsiooni ajal vereülekande, kui see tundub vajalik, jättes niimoodi naise ilma õigusest otsustada, kas nõustuda operatsiooniga või mitte. Kohtuotsuses, mis kannab kuupäeva 29. veebruar 2000, öeldakse: „Kui patsient keeldub vereülekandest oma usuliste veendumuste pärast, tuleb tema tahet respekteerida.” Sugulased jätkasid kohtuprotsessi pärast Misae surma aastal 1997. (Lähemat teavet selle kohta võib leida 1998. aasta 15. detsembri „Vahitorni” lehekülgedelt 26–29.)

Hambaid pestes tuleb olla ettevaatlik

„Võib juhtuda, et pesete oma hambaid liiga palju,” ütleb ajalehe „The Wall Street Journal” teadaanne. „Seda häda kutsutakse tavaliselt ’hambaharjamise abrasiooniks’ ja sellega võivad kaasneda tundlikud hambad, igemete taandumine ja hambajuure pinna kulumine.” Arvestuste järgi on 10 kuni 20 protsenti Ameerika Ühendriikide rahvastikust „vigastanud oma hambaid või igemeid liigse harjamisega”. Usinad hambapesijad ja need, kes kasutavad kõvemaid hambaharju, on kõige suuremas ohus. „Soovides olla põhjalik, teevad nad lõpuks rohkem kahju kui head,” ütleb hambaarst Milan SeGall. Mõni inimene on sellele hädale geneetiliselt vastuvõtlikum, sest tal on sünnist saadik hammaste ümber õhem luukiht. Samuti võivad kergesti kahju saada need, kes on klambrite abil oma hambaid õgvendanud või liigutanud, ning need, kes hambaid kiristavad ja kõvasti kokku suruvad. Kahju vältimiseks soovitavad asjatundjad järgmist: kasutage pehmet hambaharja. Peske kõigepealt tagumised hambad, sest alguses on isegi pehme hambahari veidi jäik ja hambapasta lihvib pinda liiga tugevalt. Hoidke hambaharja õrnalt vaid mõne näpu vahel, aga mitte rusikas. Asetage hari igemete piiri suhtes 45-kraadise nurga alla ning tehke sellega õrnalt ringjaid liigutusi, selle asemel et edasi-tagasi saagida.

Rinnaga toitmise eelised

„Lisaks vastsündinu varustamisele kaitsvate antikehadega kõhulahtisuse, kõrvapõletiku ja allergia vastu võib rinnapiim ära hoida ka vähki,” ütleb ajakiri „Parents”. Minnesota Ülikooli vähikeskuse uurimistöö tulemusel leiti, et rinnapiimaga toidetud beebide hulgas esines vähem leukeemiat – lastel kõige tavalisemat vähiliiki – kui pudeliga toidetud beebide hulgas. Vähemalt kuu aega rinnaga toidetud beebide haigestumisrisk oli 21 protsenti madalam kui teistel ja see kasvas 30 protsendini nende puhul, keda oli rinnaga toidetud kuus kuud või kauem.