Kas meie aukartustäratav universum on juhuse tulemus?

MÕNED inimesed ütlevad: „Jah, meie universum tuli olemasollu üksnes tänu juhusele.” Teine grupp inimesi, kelle hulgas on peamiselt usklikud, ei ole selle väitega nõus. Kolmandad aga ei oska võtta mingit seisukohta. Mida sina arvad?

Milline seisukoht sul ka poleks, oled sa kahtlemata nõus sellega, et meie universum on imetlusväärne. Mõtle galaktikatele. Arvatakse, et vaadeldavas universumis on neid umbes 100 miljardit. Igaühes neist on koos ligi miljard kuni enam kui triljon tähte.

Enamik galaktikaid on koondunud parvedesse, kus neid võib olla alates mõnekümnest kuni tuhandeteni. Näiteks on meie naabergalaktikat Andromeedat nimetatud Linnutee galaktika sõsarsüsteemiks. Need kaks tohutut tähesüsteemi on omavahel gravitatsiooniliselt seotud. Koos väikese hulga naabergalaktikatega moodustavad nad osa galaktikaparvest.

Universum koosneb lugematul hulgal galaktikaparvedest. Mõned parved on gravitatsiooniliselt seotud teiste parvedega, moodustades niimoodi superparvi. Kuid nendest mõõtmetest edasi kaotab gravitatsioonijõud oma mõju. Teadlased on avastanud, et galaktikate superparved liiguvad üksteisest eemale. Teisisõnu – universum paisub. See hämmastav avastus lubab oletada, et universumil oli kunagi algus, mil ta oli palju väiksemas ja tihedamas olekus. Universumi tekkele viidatakse sageli kui Suurele Paugule.

Mõned teadlased panevad tõsimeelselt kahtluse alla selle, kas inimene suudab üldse kunagi teada saada, kuidas universum on alguse saanud. Teised esitavad spekulatsioone selle kohta, kuidas universum võis olemasollu tulla ilma igasuguse mõistusliku suunamiseta. Ajakiri „Scientific American” arutles 1999. aasta jaanuarinumbris teemal „Kuidas sai universum alguse?”. Mõnda teadlaste teooriat peetakse nüüd juba puudulikuks. „Kahjuks võib astronoomidel väga raske olla ... ükskõik millist taolist ideed kontrollida,” ütleb ajakiri.

Seisukoht, et universum on juhuslikult tekkinud, nõuab usku sellesse, mida  teadlased nimetavad paljudeks „õnnelikeks juhusteks” või „kokkusattumusteks”. Näiteks koosneb universum suurest hulgast kõige lihtsamatest aatomitest – vesinikust ja heeliumist. Kuid eluks ei piisa ainult vesinikust, lisaks sellele on vaja rohkesti ka palju komplekssemaid aatomeid, eriti süsinikku ja hapnikku. Teadlased on pead murdnud selle üle, kust sellised väärtuslikud aatomid pärinevad.

Kas see on lihtsalt kokkusattumus, et kompleksseid elu alalhoidmiseks vajalikke aatomeid toodetakse teatud hiidtähtedes? Ja kas see on lihtsalt juhus, et mõned sellised hiidtähed plahvatavad supernoovadena, paisates välja oma haruldaste aatomite aardekogu? Sir Fred Hoyle, kes oli seotud nende avastustega, ütles: „Ma ei usu, et ükski neid tõendeid uurinud teadlane jätaks tegemata järeldust, et tuumafüüsika seadused on tahtlikult kavandatud.”

Vaadelgem siis ligemalt seda, millest meie universum on tehtud.

[Kast/pilt lk 4]

INFLATSIOONITEOORIA

Mõned teadlased arvavad, et varase universumi mõningaid karakteristikuid, nagu näiteks universumi täpne paisumiskiirus, võib seletada ka ilma mõistusliku suunamise mõtet kasutamata. Kinnituseks viitavad nad inflatsiooniteooriale või -teooriatele. Kuid inflatsioonilise universumi teooria ei käsitle siiski universumi tekke küsimust. Selle eelduseks on usk millessegi varem eksisteerivasse, millest meie universum juhuslikult tekkis.

Inflatsiooniteooria kohaselt paisus universum aatomist väiksemast punktist vähem kui sekundi jooksul suuremaks kui meie galaktika. Seejärel olevat universum jätkanud paisumist aeglasema, tavapärase kiirusega. Tänapäeval peetakse universumi nähtavat osa suurema universumi tillukeseks osaks. Inflatsiooniteoreetikud väidavad, et nähtav universum näeb igas suunas ühesuguselt korrapärane välja täiesti juhuslikult. Suurem nähtamatu osa võib olla teistsugune, isegi kaootiline, ütlevad nad. „Inflatsiooni vaadeldavat katset ei saa kunagi korraldada,” nendib astrofüüsik Geoffrey Burbidge. Tegelikult läheb inflatsiooniteooria vastuollu uute vaatluse teel saadud tõenditega. Nüüd on selgunud, et kui see teooria peaks paika, eeldaks see spekulatiivse uue antigravitatsioonijõu olemasolu. Teadlane Howard Georgi Harvardi Ülikoolist kirjeldas inflatsiooniteooriat kui imestusväärset teaduslikku müüti, mis on vähemalt sama hea kui kõik loomismüüdid, mida ta varem on kuulnud.

[Pilt lk 3]

Peaaegu iga objekt sellel Hubble’i kosmoseteleskoobi fotol on galaktika

[Allikaviide]

Lk 3 ja lk 4 ülal paremal: Robert Williams ja Hubble Deep Field Team (STScI) ning NASA

[Pildid lk 4]

„Tuumafüüsika seadused on tahtlikult kavandatud.” (Sir Fred Hoyle, taustaks supernoova 1978A)

[Allikaviited]

Dr Christopher Burrows, ESA/STScI ja NASA

Foto N. C. Wickramasinghe’i loal