Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

Britid ja vaba aeg

Aastal 1999 kulutasid britid esmakordselt vaba aja kaupadele ja teenustele rohkem raha kui „toidule, peavarjule või millele tahes muule perekonna nädalaeelarves”, teatab Londoni ajaleht „Times”. Võrreldes praeguse 17 protsendiga, läks aastal 1968 vaid 9 protsenti perekonna kõigist kulutustest vaba aja tarbeks. Tarbimiskonsultant Martin Hayward ütleb: „Kuna me oleme nüüd tunduvalt jõukamad kui näiteks 30 aastat tagasi, on paljud vaba aja kulutused, mida varem peeti luksuseks, saanud enamikule inimestele põhivajaduseks. Valdav osa inimesi peab nüüd puhkuse väljavõtmist „vajaduseks”, aga mitte „sooviks”. Mõned inimesed peavad põhivajaduseks koguni kolme puhkust aastas.” Pered kulutavad nüüd video- ja audiotehnikale, teleritele ja arvutitele neli korda rohkem raha kui aastal 1968. Tegelikult on ühel perekonnal kümnest Interneti-ühendus, ühel kolmest aga arvuti.

Värskendav uinak

Harjumus saada pealelõunasest unisusest üle kofeiini abiga võib tööviljakust hoopis kahandada, teatab „The New York Times”. „Kofeiini tarbimisele järgneb letargia,” ütleb Cornelli ülikooli uneekspert dr. James Maas. „Unevõlga ei saa kahandada kunstlike ergutitega.” Maas soovitab teha kohvipausi asemel uinaku, mis tema sõnul „tugevdab märgatavalt võimet panna tähele üksikasju ning langetada tõsiseid otsuseid”. Lühike, vähem kui 30-minutine keskpäevauinak võib taastada inimese energia, ilma et see muudaks ärkamise raskeks või segaks öist und, märgib „Times”. „Uinakutegemist ei tohiks pahaks panna,” sõnab Maas. „See peaks tõusma igapäevase kehalise tegevuse staatusse.”

Puuvill kasvab lamba seljas?!

Nagu selgub hiljutise Euroopa Noorte Farmerite Nõukogu korraldatud küsitluse põhjal, „ei tea 50 protsenti Euroopa Liidu [EL] lastest, kust tuleb suhkur, kolm neljandikku ... ei tea, kust tuleb puuvill, sealjuures usub rohkem kui neljandik, et see kasvab lamba seljas”. Peale selle usub 25 protsenti üheksa- ja kümneaastastest brittidest ja hollandlastest, et apelsinid ja oliivid kasvavad nende kodumaal. Üldiselt ei puutu lapsed põllumajandustoodetega kokku mitte farmis, vaid kaubahallis, ning põllumajandusest saavad nad teadmisi eeskätt koolist. Ka need võivad olla põhjused, miks talundus kui amet ei köida paljusid tänapäeva Euroopa lapsi. „Vaid keskmiselt 10 protsenti EL lapsi „tahaksid päris meeleldi” tulevikus talupidajaks saada,” tõdeb nõukogu.

Sõprus on ohus

Pikemad tööpäevad, tihedamad ärireisid ning elektrooniline meelelahutus, mis „hoiab meid kontaktis peaaegu kõigega, välja arvatud teiste inimestega”, mõjuvad halvasti inimestevahelistele sõprussuhetele, teatab „The Wall Street Journal”. „Ajaviit koos sõpradega pole enam tähtis, vaid on ülearune luksus, mis röövib kallist aega niigi ülitihedaks muutunud ajakavast,” märgib ajaleht. Ent need, kes on sõprussidemed hooletusse jätnud, võivad perekonna purunedes avastada, et „neil pole enam mitte kedagi”, sõnab sotsioloog Jan Yager. Teisest küljest paistavad uurimused osutavat sellele, et need, kellel on häid sõpru, kannatavad harvem stressi ja haiguste all ning koguni elavad kauem. „Võti seisneb mõistmises, et sõprussidemete, nagu ka töö ja perekonna vahelise tasakaalu hoidmine, nõuab lisapingutusi,” märgib „Journal”.

Ülekaalulised lapsed

„Aasia noorte tõsisemaid terviseprobleeme on lihavus,” hoiatab Taiwani Taibei dietoloogiaühingu juhataja dr. Chwang Leh-chii. Paljudes Aasia piirkondades on eeskätt poisslaste hulgas ja linnades väga palju ülekaalulisi lapsi, teatab „Asiaweek”. Hiljutine Pekingis läbi viidud uurimus näitas, et rohkem kui 20 protsenti sealsetest alg- ja keskkooliõpilastest on ülekaalus. Paistab, et aasia noorukid veedavad üha rohkem aega teleri ees istudes või videomänge mängides, tõdetakse raportis. Mida ette võtta? Nagu kirjutab „Asiaweek”, pole lahenduseks mitte niivõrd laste toiduhulga piiramine kui regulaarse kehalise liikumise ühendamine tervisliku toidusedeliga, kus rasvaseid suupisteid asendavad puu- ja juurviljad. Edasi märgib dr. Chwang seda, et edu võtmeks on muuta kehaline aktiivsus meeldivaks. Ent kui ülekaalulised lapsed ei muuda oma harjumusi, võivad neid tabada kõrge vererõhk, maksahaigused, diabeet ja psühholoogilised probleemid, öeldakse raportis.

Filmid versus kirik

„Teismelistele pakuvad sellised filmid nagu „Terminaator 2”, „Titanic” ja „Tähesõjad” sügavamat religioosset elamust kui traditsioonilised kirikud,” teatab Londoni ajaleht „The Independent”. Dr Lynn Clark Colorado ülikooli massimeedia uurimiskeskusest küsis 200 noorelt, milline film ühtis kõige enam nende usuliste vaadetega. Paljud mainisid filmi „Terminaator 2”, milles kujutatakse hea ja kurja vahelist võitlust ning kus peategelane reisib ajas tagasi, et päästa messialaadne laps. Dr Clark tegi Šotimaal Edinburghis esinedes järelduse: „Noored otsivad nüüd eluküsimuste lahendamisel abi Darth Vaderilt ja „X Files’ilt”. „X Files” kütkestab sellega, et on võtnud vaatluse alla idee tundmatust jõust, kes valitseb universumit. Selles tõstatatakse probleem, et on asju, mida teadus ei suuda seletada. Tegemist on religioosse küsimusega – küsimusega, millega religioon paraku hätta jääb.”

Suitsetamine lühendab eluiga

„Iga suitsetatud sigarett lühendab mehe eluiga 11 minutit,” teatab „University of California Berkeley Wellness Letter”. Niisiis, kui ta suitsetab pakitäie sigarette, lüheneb tema elu pooleteise päeva võrra, ning iga aastaga, mil ta suitsetab paki päevas, lüheneb tema eluiga peaaegu kahe kuu võrra, annavad teadlased Inglismaalt Bristoni ülikoolist teada. Selliste arvestusteni jõudsid teadlased suitsetajatest ja mittesuitsetajatest meeste eluea pikkust võrreldes. Uurijad märgivad: „See näitab igaühele arusaadaval viisil, kui kõrget hinda nõuab suitsetamine.”

Elevantidest „kunstnikud”

Indias Ottapalamis õpetatakse elevandibeebisid londiga pintslit hoidma ja pilte maalima. Looduskaitsjad on algatanud aasia elevantide kunsti ja kaitse projekti, et elevantide maalide müümisega koguda elevantide kaitsmiseks vajalikku raha, teatab „The Indian Express”. Eriti paistab oma „kunstnikutegevust” nautivat kuueaastane suurekihvaline elevant nimega Ganesan. Kui tal tuleb tuju maalida, lehvitab ta kõrvu ja on nõus dresseerija käest pintslit vastu võtma. Ganesanile ei meeldi, kui teda maalimise ajal kas või linnud ja oravad oma juuresolekuga segavad. Teinud mõned erksavärvilised pintslilöögid, teeb Ganesan pausi, mille jooksul ta paistab oma tööd süvenenult vaatlevat. Ent sugugi mitte kõigi noorte elevantide puhul ei näi pingutusi teha neist „loomkunstnikud” saatvat edu. Mõned osutavad oma vastumeelsust värvipintslite katkimurdmisega.

Sünnituse programmeerimine

„Lapsed on õppinud sündima siis, kui haigla seda tahab,” öeldakse Itaalia ajalehes „Corriere della Sera”. Hiljuti Itaalias Firenzes peetud sünnitusabi konverentsil märkis šveitsi günekoloog Fred Paccaud järgmist: „Läänemaailmas on laupäevased ja pühapäevased sünnitused alates 19. sajandist vähenenud 95 protsenti. Ent sellega asi ei piirdu: me võime tõdeda, et suurem osa sünnitusi leiab aset ametiühingute poolt heaks kiidetud tundidel, see tähendab, vahetuste ajal, mil enamik arste ja õdesid on tööl.” Need sünnitused kas kutsutakse esile medikamentidega või siis tehakse keisrilõige. „Meie ajal on üha enam sünnitusi seotud medikamentide ja lõikustega,” ütleb Firenze günekoloog Angelo Scuderi. „Võime täheldada keisrilõikuste kiiret kasvu, mida praegu kasutatakse rohkem kui 20 protsendi [sünnituste] puhul.” Professor Carlo Romanini, Itaalia günekoloogia ja sünnitusabi ühingu president, väidab siiski, et „„programmeeritud sünnitused” pole mitte lihtsalt mugav valik”, vaid kaitsevad emasid ja nende lapsi ootamatute komplikatsioonide eest. „On palju parem, kui [sünnitus] toimub ajal, mil haigla personal on täies koosseisus kohal ning suuteline tagama parima võimaliku ravi,” ütleb ta.