Vaatleme maailma

Kas teise asjatundja arvamusel on tähtsust?

„Mis puutub teise meditsiiniasjatundja arvamusse, siis on liiga paljud meist lihtsalt ülemäära viisakad. Ent selline kindluse puudus võib patsiendile elu maksma minna,” nendib México „The News”. Tihti kardavad patsiendid, et nende arst tunneb end solvatuna, kui nad taotlevad teise asjatundja arvamust. Kuid „enamik arste ei pane seda pahaks”, öeldakse ajalehes. „Kui arst paneb seda pahaks, võib edaspidigi temaga raskusi tekkida.” Nüüdisajal peavad nii arstid kui kindlustuskompaniid teise asjatundja arvamust heaks mooduseks tagada patsiendile parim ravi. Georgia Kliinilise Onkoloogia Ühingu president dr. Michael Andrews ütleb, et ta soovitab oma patsientidel hankida teise asjatundja arvamus, sest tavaliselt tulevad nad siis tema juurde tagasi kindlama usuga tema soovitustesse. Ühe terviseedendusega tegeleva rühmituse juht lausus: „Patsiendid ei tohi unustada, et jutt käib ju nende endi kehast.”

Ohtlikud sõbrad

Teismeeas sõidukijuhtidel suureneb oht teha surmaga lõppev avarii, kui autos on ka kaassõitjaid, selgub uurimusest, millest teatab „The Journal of the American Medical Association”. Johns Hopkinsi ülikooli (Maryland, USA) teadlased leidsid, et ühe kaassõitja korral suureneb 16-aastase juhi surmasaamise oht 39 protsenti, kahe kaassõitja korral 86 protsenti ning kolme või enama kaassõitja korral 282 protsenti. Uurimuses mainitud peamisi põhjusi on „ohtlik sõidustiil ..., mis on tihedalt seotud eakaaslaste juuresolekuga”. Selline riskikäitumine hõlmab ka kiiruseületamist, nõutava pikivahe eiramist, sõidu jätkamist keelava fooritule ajal, sõidukijuhtimist uimastite või alkoholi mõju all olles ning tähelepanu hajumist lärmitsevate kaassõitjate tõttu.

„Vanem ja targem”

Teadlased on avastanud, et mõningad ajuosad on suutelised inimese vananedes uusi rakke kasvatama, teatab Londoni „The Times”. Varem arvati, et täiskasvanu ajurakud ei taastu. „Kasvu ergutamiseks on kõige tähtsam hoida mõistus aktiivne,” ütleb „The Times”. Hiljutine üle 65-aastaseid inimesi hõlmanud uurimus näitas, et ajurakkude ja nendevaheliste ühenduste lisandumist paistavad soodustavat õppimine ning lävimine teiste inimestega. Uurijad leidsid, et teistega läbikäimine mõjus soodsalt „tervisele, eluea pikkusele ja elukvaliteedile”. Neuroloog Susan Greenfield märgib: „Mida rikkalikumad kogemused, seda enam ühendusi. Seega muutuvad inimesed tõesti vanemaks ja targemaks.”

Põhja-meretee

16. sajandil unistas vürtsikaupmees Robert Thorne Euroopast Kaug-Itta Arktika kaudu kulgeva meretee leidmisest. Tänapäeval on Thorne’i unistus tänu globaalsele soojenemisele tegelikkuseks saanud, teatab Londoni „The Times”. Nüüd on Venemaa ja Ida-Siberi rannikuveed suvekuudel peaaegu täielikult jäävabad, nii et kaubalaevad saavad Põhjamerest ümber polaarjoone ning Beringi väina kaudu Vaiksele ookeanile sõita. Kui see meretee on jääs, peavad Euroopast Kaug-Itta sõitvad laevad kasutama Suessi kanalit, tegema ringi ümber Aafrika lõunatipu või läbima Panama kanali. Põhja-meretee loob tähelepanuväärseid majanduslikke eeliseid. See lühendab mereteed Saksamaalt Hamburgist Jaapanisse Yokohamasse praktiliselt poole võrra, napilt 13 000 kilomeetrini.

Probleemid vere testimisega

„Rohkem kui pooled maailma riikidest ei testi doonoriverd täielikult, mistõttu suureneb AIDS-i ja teiste haiguste levimise oht,” öeldakse Associated Pressi teates. Ka väidetakse selles Maailma Tervishoiuorganisatsiooni infol tuginevas teates, et „arvestuste kohaselt on 5–10 protsenti AIDSi-viiruse kandjaist nakatunud vereülekannete kaudu”. Ent AIDS pole mitte ainuke sel kombel edasi kanduv haigus. Igal aastal lisandub vereülekannete ja ohtlike süstimismooduste tõttu 8–16 miljonit B-hepatiidi ja 2–4 miljonit C-hepatiidi juhtu. Üheks vere ebapiisava testimise põhjuseks tuuakse kulukus. Ühe ühiku  kontrollimiseks nende saastetegurite suhtes kulub 40–50 dollarit. Ka sel juhul pole sellised testid „sugugi mitte alati usaldusväärsed, eriti veel, kui nende tegemisel jääb vajaka nii personali väljaõppest kui ka varustusest”, märgitakse teates.

Laste kuritarvitamine Indias

Indias suunatakse prostitutsiooniärisse iga kümne minuti jooksul üks laps, teatab „The New Indian Express”. See tähendab, et igal aastal sunnitakse seksiäris osalema ligikaudu 50 000 India last. Kerala osariigis toimunud laste kuritarvitamise probleemi alasel seminaril teatati veel ühest jahmatamapanevast faktist. Sealsed arstid „ei soovi vägistamisjuhtusid uurida, kuna neil pole sellekohaseid oskusi, samuti ei taha nad kuidagi asjasse sekkuda”, öeldakse ajalehes. Mõningatel juhtudel süvendavad probleemi ka lapsevanemad. Korrakaitseametnik Sreelekha nendib: „Lapsevanemad ei soovi [vägistamise kohta] avaldust teha, sest kogukond võib neid häbimärgistada või nad enda keskelt välja tõugata.”

Pere ühine eine on tervisele kasulik

Üks parimaid viise, kuidas vanemad saavad oma lastele hea tervise tagada, on koos nendega einestada, öeldakse ajalehes „The Globe and Mail”. Harvardi meditsiinikoolis töötava dr. Matthew Gillmani sõnul „kuuluvad pere ühise eine hulka märksa tervislikumad toidud, kui lapsed muidu söövad”. Koos perega einestavad lapsed saavad palju tõenäolisemalt kätte soovitatava koguse puu- ja juurvilju, omastavad vajalikke vitamiine ja mineraale ning tarbivad vähem suhkrut ja rasva. Uurijad jõudsid ka järeldusele, et pere ühised eined kutsuvad esile vestlusi tervisliku toitumise teemal ning juurutavad lastes paremaid toitumisharjumusi – harjumusi, mis saadavad neid kodust väljas süües. Selle uue uurimuse kohaselt, mille aluseks on ligikaudu 16 000 9–14 aasta vanust last hõlmav uurimisprojekt, „einestab enamikul päevadel koos vanematega viiest kooliealisest lapsest ainult kaks, kusjuures iga viies laps ei tee seda kunagi”, teatab „The Globe and Mail”.

Meisterkudujad

„Ämblikusiid on tugevamaid materjale maakeral,” öeldakse ajakirjas „New Scientist”. Iga niit võib venida kaks kuni neli korda pikemaks, enne kui see katkeb, ning on sedavõrd tugev, et pliiatsijämedune ämblikusiidist köis suudab väidetavasti peatada lendava hiigelreaktiivlennuki. Et ämblikusiidi valmistamise põhimõtteid saaks mitmesugustes tootmisharudes kasutada, on teadlased püüdnud ämbliku kudumissaladuste jälile jõuda. Näiteks praegu eelistatakse kuulikindlate vestide jaoks kasutada kiudu nimetusega Kevlar, kunstmaterjali, mis on tehtud „keemispunktini kuumutatud kontsentreeritud väävelhappest”, öeldakse ajakirjas. Samas kui Kevlari tootmisega on seotud mürgised ja raskesti likvideeritavad kõrvalproduktid, koovad ämblikud oma siidi „valgust ja tavalisest veest, kusjuures pH tase ja temperatuur on samad kui inimese suuõõnes”. Pealegi kootakse see vee ja valgu ühend kiuks, mida vihm minema ei uhu. Seepärast ütleb „New Scientist”: „Hoolimata aastatepikkustest uuringutest on ämblikusiid ikka veel üks suur mõistatus.”

Kodu saastatus

„Kodu siseruumid on kümme korda tõenäolisemalt saastatud kui eesaed,” ütleb Londoni „The Times”. Ühe hoonete uurimisega tegeleva asutuse uurimistööst ilmneb, et 174 briti kodus oli puitlaastkiudu sisaldavast mööblist ja muudest sünteetilistest ainetest eralduva formaldehüüdauru tase siseruumides kümme korda kõrgem kui väljas. Kaheteistkümnes uuritud kodus ei vastanud õhu kvaliteeditase Maailma Tervishoiuorganisatsiooni nõuetele. Sünteetilised majatarbed, vinüülpõrandakatted, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, keemilised puhastusvahendid või soojendus- ja küpsetusseadmed võivad eraldada süsinikmonooksiidi, lämmastikdioksiidi, benseeniauru või kergesti lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Tuntud kantserogeen benseeniaur on pihustatavate puhastusvahendite ja ka teise peamise ruumiõhusaastaja tubakasuitsu koostisaine. Ajakirja „Health Which?” toimetaja Charlotte Ganni sõnul veedab palju inimesi 80–90 protsenti oma ajast siseruumides. Ta soovitab ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks „piirata keemiliste ainete kasutamist, praotada aknad ning kontrollida gaasiseadmeid”.