Külaskäik hiina apteeki

KWOK KIT on põdenud juba mitu päeva, seetõttu otsustab ta arsti juurde minna. Hiinlasena eelistab ta traditsioonilist hiina meditsiini. Üks tema peresõber tunnebki taolist tohtrit, kes peab naabruses rohupoodi. Sõbra sõnul oskavat too arst segada kokku taimetee, mis Kwok Kiti terveks ravib.

Hiinas, nii nagu Kagu-Aasias üldiselt, näeb arstilkäik välja hoopis teistmoodi kui läänemaades. Läänes tuleb tavaliselt arsti vastuvõtule kõigepealt registreeruda, siis tema kabinetti minna ja lasta tal end läbi vaadata. Seejärel kirjutab arst retsepti, mille alusel apteegis väljastatakse patsiendile talle ettenähtud ravim. Hiina arsti puhul on asi märksa lihtsam. Patsient läheb mõnda rohupoodi, kus peaaegu alati töötab alaline taimespetsialist, kes on ühtlasi hiina meditsiini alal koolitust saanud arst. Vaid ühe lühikese visiidi kestel võib ta patsiendi läbi vaadata, talle diagnoosi määrata, taimesegu välja mõõta ja selle tarvitamise kohta juhendeid anda. *

Taimed ravimina

Kuigi enamik lääne inimesi on harjunud tablettide, kapslite ja süstidega, on need siiski suhteliselt uued ravivõtted. Tuhandeid aastaid on inimesed otsinud abi looduslikest ravivahenditest. Piibli aegadel kasutasid heebrea arstid tõbede leevendamiseks näiteks õli, palsamit ja veini (Jesaja 1:6; Jeremija 46:11; Luuka 10:34; EP 97). Paisete peale pandi ilmselt kuivatatud viigimarjadest valmistatud mähiseid (2. Kuningate 20:7).

Õigupoolest on peaaegu iga rahvas kasutanud mingil ajal taimi ja mitmesuguseid muid looduslikke preparaate haiguste raviks. Ka paljud tänapäeval vürtsidena tuntud taimed võeti algselt tarvitusele nende raviväärtuse pärast. See aga ei tähenda, et kõiki taolisi arstimeid oleks alati saatnud edu. Otse vastupidi, nende tarvitamisega oli sageli seotud ebausk ja võhiklus. Ometi  on taolised ravimeetodid olnud kasutusel juba aastatuhandeid. Isegi mõningad nüüdisaja tuntuimad ravimid on valmistatud taimede baasil.

Hiina meditsiin teoorias ja praktikas

Taimravi on Hiina ajaloost lahutamatu. Rahvaluule kohaselt peetakse sisemeditsiini kaanoni Neijing’i koostajaks Kollast Keisrit Huangdid, kusjuures selle raamatu abi kasutavad Hiina ravitsejad veel tänapäevalgi. * See kaanon, mille kirjutamisaja suhtes on lahkuminevaid arvamusi, käsitleb paljusid samu teemasid, mida võib leida ühest lääne arstikäsiraamatust. Lisaks haiguste diagnoosile, sümptomitele, põhjustele, ravile ja ennetusele on selles juttu nii inimese anatoomiast kui ka organismi funktsioonidest.

Nii nagu enamikule Kagu-Aasia kunstiliikidele, on ka hiina meditsiini teooriale ja praktikale avaldanud suurt mõju yin-yang’i käsitus. Meditsiinis tähistab yin külma ja yang kuuma, kuid peale selle osutavad need veel paljudele teistele vastandlikele omadustele. * Lisaks võetakse diagnoosi ja ravi määramisel arvesse kehameridiaanidel asuvaid punkte, mis on seotud akupunktuuriga. Yin-yang’i tasakaalu häirete raviks määratakse patsiendile kas siis soojendava või jahutava toimega ravimtaimi ja toite.

Näiteks peetakse palaviku käes vaevlevat patsienti nii-öelda kuumaks, mistõttu talle antakse jahutavaid ravimtaimi. Tänapäeval ei pruugita yin-yang’i õpetust küll eraldi mainida, ent sellegipoolest rakendatakse patsiendi ravi valikul ikka veel samu põhimõtteid. Ent kuidas hiina rahvameditsiini praktiseeriv arst diagnoosini üldse jõuab? Ja kuidas näeb välja üks rohupood? Et neile küsimustele vastust saada, mingem koos Kwok Kitiga sinna poodi, mida sõber talle soovitas.

Eksootiline rohupood

Oh seda üllatust! Täna tuleb Kwok Kitil arsti vastuvõtule pääsemiseks oodata. Nähtavasti on puhkenud mingi gripilaine, kuna enne teda on veel kaks patsienti järjekorras.  Seepärast kasutagem ootamisaega poes ringi vaatamiseks.

Poodi sisse astudes torkasid meile esimesena silma kuivtoodete kuhilad sissekäigu juures olevates korvides. Need sisaldasid seeni, kammkarpe, merikõrvu, viigimarju, pähkleid ja igasugust muud söödavat kraami. Seega saab siit poest endale ka toiduaineid osta, kuid samas kuuluvad mõned neist ka rohuretseptide koostisainete hulka.

Edasi näeme üsna kitsa poe külgseinte ääres klaasvitriine. Nendes asuvad haruldased või erilise väärtusega ravimtaimed, mineraalid ning kuivatatud loomaosad, mis on hinnalt väga kallid. Lähemalt vaadates märkame nende seas hirvesarvi, pärle, kuivatatud sisalikke ja merihobukesi ning muid eksootilisi tooteid. Veel hiljuti oleks taolisest vitriinkapist võinud leida ka ninasarviku sarvesid, karu sapipõisi või mõne muu looma sarnaseid osasid, kuid praegu on need tooted keelatud.

Poe teises nurgakeses võib näha ravimtaimesegude pakikesi tuntud tervisehädade vastu, nagu külmetus- ja maohaigused, ning pudeldatud hiina taimravimeid. Patsiendil tarvitseb poemüüjale vaid öelda, mis tal viga on, kui too juba soovitab mingisugust rohupudelit või annab talle mõne taimesegupaki ühes näpunäidetega, kuidas seda kodus valmistada.

Müüja selja taga asuvad seinariiulitel suured klaaspurgid, mis sisaldavad tuntud taimede kuivatatud juuri, lehti ja oksakesi. Neid ostetakse nii iseravimise kui toidu valmistamise eesmärgil. Poe teise seina ääres paikneb põrandast laeni ulatuv arvukate kulunud sahtlitega kapp. Seda on nimetatud baizigui’ks, „saja lapse kapiks”, kuna taolises taimekapis võib olla sada või isegi enam sahtlit. Tänu  nendele sahtlitele on poemüüjal võimalik retseptides enimkasutatavaid taimi kiiresti kätte saada, kusjuures kõige sagedamini vajaminevad taimed asetatakse laegastesse, millele on kergeim ligi pääseda. On üsna tavaline, et nendel sahtlitel pole mingeid silte. Kogenud poemüüjad teavad täpselt, kus mingi ravimtaim asub.

On põnev jälgida, kui osavalt kaalub müüja taimi naisele, keda ta parasjagu teenindab. Ta kasutab väga tundlikku ja täpset aasia kaalu – skaalaga kangi, mille ühes otsas on kolme nööri küljes rippuv kauss ja teises otsas liikuv viht. Müüja teab, et ülemäärastes kogustes võivad mõned taimed põhjustada patsiendi surma, seega tuleb tal neid hoolega mõõta. Samas ei kaalu ta sugugi mitte kõike. Näeme, kuidas ta võtab mitmest sahtlist erisuguseid taimi, igaüht pool peotäit, ning asetab need pakkimispaberile. See retsept sisaldab näiteks koorkesti, mille tsikaadid kestumisel ära heidavad. Pakkides valmissegu paberisse, selgitab müüja naisele, kuidas sellest ravimteed valmistada.

Taimravimeid valmistatakse ja tarvitatakse mitut moodi. Osa neist esineb pulbrina, mis tuleb lahustada kuumas vees ja siis sisse juua. Teised ravimid on jälle pasta kujul. Neid tarvitatakse koos mee või mõne alkohoolse joogiga. Ent sellele naisele soovitab müüja kõige tavalisemat valmistamismeetodit, nimelt tõmmist. Selleks tuleb tal keeta taimi savipotis tunni jagu ja seejärel juua valmissegu mitu korda päevas. Kui taimesegu otsa saab, tarvitseb naisel lihtsalt poodi uue koguse järgi tulla.

Lõpuks pääseb Kwok Kit arsti vastuvõtule. Tohter ei hakka sugugi tema vererõhku mõõtma ega südant kuulama, vaid küsib, millised on Kwok Kiti haiguse sümptomid. Kuidas ta on maganud? Kuidas on lood tema seedimise, isu, soolte tegevuse ja kehatemperatuuriga? Missuguses seisundis ning mis värvi on tema nahk? Tohter uurib hoolega tema silmi ja keele värvust. Nüüd kompab ta Kwok Kiti mõlemalt randmelt mitmest kohast pulssi, avaldades punktidele kord suuremat ja kord väiksemat survet. Arvatakse, et see protseduur aitab mõista mitmete kehaorganite ja -osade seisundit. Tohter võtab diagnoosimisel arvesse ka igasuguse ebahariliku lõhna, mida ta patsiendi juures haistab. Millise järelduseni arst siis jõuab? Nagu võiski arvata, põeb Kwok Kit grippi. Tal on vaja voodipuhkust ning rohkesti juua. Selleks määrab tohter Kwok Kitile taimesegu, millest too peab endale tee keetma. Maitselt olevat tee küll kibe, kuid see-eest mõjub hästi enesetundele. Samuti soovitab arst Kwok Kitil mõningatest toitudest hoiduda ning annab talle lahkelt kaasa kuivatatud ploome, mida võib võtta pärast ravimi tarvitamist kaotamaks suust mõrkjat maitset.

Nii saigi Kwok Kit oma taimepakikese kätte. Arstivisiit koos ravimiga ei läinudki talle väga palju maksma – veidi alla 20 USA dollari (300 krooni ringis). Ehkki taimed pole mingid imerohud, peaks Kwok Kiti enesetunne mõne päevaga taastuma. Oluline on, et ta ei kordaks osa inimeste viga, arvates, et mida rohkem, seda parem. Pole sugugi tavatu kuulda, kuidas mõningate ravimtaimede liigtarvitamine on inimestes kutsunud esile ägedaid reaktsioone.

Mõningates maades on taimravi või traditsioonilise hiina meditsiini harrastajate tegevust vähe reguleeritud ning vahel puuduvad vastavad standardid hoopiski. Sellest on kasu lõiganud šarlatanidest taimravitsejad, kusjuures müügile on jõudnud isegi ohtlikud taimetinktuurid, mida inimestele ravimi pähe kaela määritakse. Seepärast on mõistetav, miks paljud aasialased arvestavad traditsioonilise hiina meditsiini arsti valikul sugulaste ja lähedaste sõprade soovitustega.

Muidugi pole olemas sellist ravi – kasutatagu selleks kas ravimtaimi või lääne arstimeid –, mis suudaks terveks ravida mistahes haiguse. Ometi on hiina apteegil ja selle pärimusliku meditsiini tohtril edaspidigi lahutamatu koht aasialaste elus.

[Allmärkused]

[Pildid lk 23]

Rohupoest võib leida eksootilisi tooteid, sealhulgas kuivatatud merihobukesi

[Pildid lk 24]

Kuivatatud juuri, lehti ja oksakesi kaalutakse hoolega