Tere tulemast Vasekanjonisse!

„ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT

VASEKANJON on loodusime, mis asub Mehhiko põhjaosa mäeahelikus nimetusega Lääne-Sierra-Madre, ning hõlmab ligi 50 000 ruutkilomeetri suurust maa-ala, mis on peaaegu võrdne Costa Rica territooriumiga.

Sõna kanjon võib veidi eksitada, sest Vasekanjon pole mitte üksik kanjon, vaid 20 kanjonist moodustunud võrgustik. Üks neist on Vasekanjon, mis annab nime kogu süsteemile. Maadeuurija Richard Fisheri väitel on vähemalt kolm kanjonit USA Suurest kanjonist sügavamad. *

Vasekanjoni erakordse suuruse tõttu  on enamikul turistidel võimalik külastada vaid väheseid selle arvukatest looduslikest vaatamisväärsustest. Kõige muljetavaldavamad vaated avanevad Vasekanjonile ning Sinforosa ja Urique kanjonile. Kuid mõnede inimeste arvates pakub kõige huvitavamat pilti Divisadero vaateplatvormilt avanev panoraamvaade koonduvatele Vase-, Urique ja Tararecua kanjonile.

Erisugune kliima

Vasekanjoni kliimale ja taimestikule annavad oma näo järsud kõrgusemuutused. Seda koges omal nahal Miguel Gleason, kui ta koos grupiga Urique kanjonilt alla laskus. Ta kirjutab ajakirjas „México Desconocido”: „Meil hakkas palav ning männimetsad asendusid tasapisi troopilise taimestikuga, kust võis leida banaane, avokaadosid ja koguni apelsine. See tundus uskumatuna. Piisab vaid sellest, kui öelda, et ma polnud eales varem oma elus nii lühikese aja ja vahemaa jooksul jõudnud arktilisest metsavööndist kuuma subtroopikasse.”

Kanjonite kõrgplatood ilmestab 15 liiki mände ja 25 liiki tammesid. Vasekanjonis on ka papleid ja kadakaid. Suvel katab kogu mäeahelikku tohutu mitmekesine lillevaip. Kohalikud tarahumara indiaanlased kasutavad mõningaid sealsetest taimedest toiduks või siis loodusraviks. Rohkem kui 1800 meetri kõrgusel merepinnast kõigub mäestikukliima valdava osa aastast palavast külmani. Talv toob kaasa kerged vihmahood ning ajuti ka lumesajud.

Laskudes panevad turistid tähele, et siin-seal võib juba näha erisuguseid puu- ning kaktuseliike. Veel allpool valitseb subtroopika oma leebete talvedega, mil keskmiseks temperatuuriks on 17 °C. Seevastu on selle vööndi suved üsna raskesti talutavad, sest temperatuur kõigub 35–45 kuumakraadi vahel ning tugevad vihmasajud põhjustavad jõgede piirkonnas üleujutusi.

Selle kauni piirkonna krooniks on kaks majesteetlikku juga. Üks neist on  453-meetrise langusega Piedra Volada, mis on ka üks kõrgemaid jugasid maailmas, ning 246-meetrise langusega Basaseachic.

Metsiku looduse kants

Vasekanjoni elustik on tähelepanuväärselt mitmekesine. Väidetavasti elab selles piirkonnas 30 protsenti Mehhikos registreeritud imetajatest, kelle hulka kuuluvad ameerika mustkaru, puuma, kanada saarmas, valgesaba-pampahirv, mehhiko hunt, kaeluspekaari, punailves, pesukaru, vöötkähr ja skunk, aga ka nahkhiired, oravad ja jänesed.

Vasekanjonis pesitseb umbes 400 linnuliiki, nende hulgas kaljukotkas ja rabapistrik. Kanjonid on lindudele strateegiliselt tähtis koht Põhja- ja Kesk-Ameerika vahel, seepärast tuleb osa rändlinde siia talvituma, osa aga teeb vaid puhkepeatuse enne rände jätkamist.

Kahtlemata toob Vasekanjon kõigi loodusimede Loojale Jehoova Jumalale suurt au. Kuningas Taavet väljendas seda kord nõnda: „Sinul, Jehoova, on suurus ja vägevus, ilu ja hiilgus ja au, kõik, mis on taevas ja maa peal!” (1. Ajaraamat 29:11).

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 18]

Vaade rongist

Chihuahua – Vaikse ookeani ranniku raudtee on 941 kilomeetrit pikk ja kulgeb Ojinagast USA-Mehhiko piiril läbi Vasekanjoni Topolobampo sadamasse Vaikse ookeani rannikul. Maastikureljeefi iseärasuste tõttu peetakse seda raudteed insenerisaavutuste imeks. Seda mööda sõitev rong ületab 37 suuremat silda, millest pikim on 500-meetrine üle Fuerte jõe viiv sild. Kõrgeim sild troonib Chínipase jõe kohal 90 meetri kõrgusel.

Rong läbib 99 tunnelit. Neist pikim on 1810-meetrine El Descanso. Sel teekonnal saavad turistid nautida hurmavat vaadet Vasekanjonile.

[Kaardid lk 15]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

MEHHIKO

CHIHUAHUA

Ojinaga

Chihuahua

VASEKANJONI PIIRKOND

La Junta

Creel

Divisadero

Topolobampo

[Pilt lk 15]

Basaseachici juga

[Allikaviide]

© Tom Till

[Pilt lk 16, 17]

 Vaade Divisaderolt

[Allikaviide]

© Tom Till

[Pilt lk 17]

Kanjoni piirkonnas elavad tarahumara indiaanlased

[Allikaviide]

George Hunter/H. Armstrong Roberts

[Pilt lk 17]

Arareco järv

[Pildi allikaviide lk 15]

George Hunter/H. Armstrong Roberts